Artemi Troitski, kelle tellimustööna te laimu levitate ja kus on tõestused?

Võib julgelt väita, et Artemi Troitski kaotas rahvusmeelsete eestlaste seas väga palju sõpru!

Artemi Troitski on Eestis tuntud kui Kremli kriitik, seega on tema ründamine justkui pühaduseteotus, aga kuivõrd tema ise alustas, siis tuleb ka vastata.

Troitski lugu Eesti Päevalehes hämmastas eriti hullusti, sest sellist globalismimeelset propagandistlikku rünnakut EKRE vastu sellelt suunalt küll ei oodanud. Aga lahakem siis veidi tema seisukohti.

Troitski väidab, et EKRE näol on tegu Moskva projektiga, mille taga on Kremli poliittehnoloogid, kellest ühte ta isegi tundvat. Niisiis, Artemi, palun nimed ja niidid, mis viivad EKRE juurest otse Kremli – tooge nad välja mistahes väljaandes, sest vihjena Delfi jutus on see puhas pahatahtlik laim! Ehk siis on “kriitik” visanud õhku süüdistuse, mis lööb üht erakonda, ja nüüd pole pääsu otsestest tõenditest – vastasel juhul nimetame meiegi teid avalikult äraostetud valetajaks, sest erinevalt Venemaast peab siin sõnade eest vastutama!

Kui aga rahvuskonservatiivid väidaksid, et Artemi Troitski on ise Kremli agent, kellele FSB on loonud dissidendi identiteedi, varjamaks tegelikku Metsavase nägu, siis kuidas reageeriks selle peale mees, kes ise tunnistab, et eesti keelt ei valda ja soovib venekeelse hariduse säilitamist Eestis? Sest ka mittetoimivat ETV+ kaitstes soovib ta, et see nii jääkski ja venelased ulbiks endiselt Venemaa inforuumis – ka nii võib seda käsitleda.

Tegelikult kumab Troitski loost läbi täielik teadmatus sellest, mis toimub Eestis, seda siis ka EKRE rollist ühiskonnas. Sellest, et Troitski eestlastest ei saa ega tahagi aru saada, ütleb tema lause: “Minu meelest peaksid rahvad omavahel sõbrustama, et rahvusküsimus kunagi probleeme ei tekitaks. Peab olema sõprus, võrdsed õigused ja keegi ei peaks mõtlema sellest, et ta on enamus või vähemus.”

Troitski suurvenelasena võib muidugi rõhuda sellele, et vähemusel ja enamusel vahet pole – Eesti venekeelse kogukonna taga on suur Venemaa ja neid ei ähvarda siin kohe miski. Eestlasi ähvardab vähemusse jäämine ja kadumine kohe, kui nad inglise ja vene keelega võrdsusesse jäävad.

Troitski väidab, et EKRE on valijaid petnud, väites, et kohe-kohe on tulemas suur migrantidelaine, mida pole tulnudki. Kuigi tõde on ka tema sõnades, et Eesti pole migrantidele atraktiivne maa, on ehk just rahvuskonservatiivide vastuseis suurema laine ära hoidnud.

Kui üks Euroopa riik on moslemimigrante sedavõrd täis, nagu on Prantsusmaa ja Suurbritannia, kus nad on jõudnud ka poliitilise võimuni ja vasakpoolsete abiga algatanud repressiivse võitluse väidetava islamofoobia vastu, siis on juba hilja vastu seisma hakata. EKRE ongi suutnud sellise saatuse esialgu elimineerida. Targa poliitikaga oleks mistahes Venemaa võim ehk suutnud ära hoida ka Moskva tadžiki ja teiste lõunamaade illegaalseid võõrtöölisi täis valgumast!

Veel väidab Troitski, et EKRE ei pääsevat järgmistel valimistel Riigikogusse, mis näitab, et ta ei tunne üldse Eesti rahvusluse tausta ega tea toetust sellele. Samas soovitab ta Mart Helmel kandideerida europarlamenti ja minna Brüsselisse. Siinkohal ongi huvitav mehe ääretult ebaloogiline arvamus, et kui Helmet oma riigi parlamenti ei valita, siis Euroopa Parlamenti läheks ta ikkagi läbi – kust ta siis selleks toetuse saab?

Edasi soovitab Troitski Helmel tunnistada, et tegu on Kremli parteiga. Kahju küll, aga ei saa tunnistada, mida pole! Aga üleskutse üleskutse vastu – ehk tunnistab Troitski ise, et ajab Eestis Putini “Vene maailma” ideoloogiat? Sest tema seisukohad viitavad ilmselgelt suurvenelusele, maskeerituna Lääne demokraatia globalistliku sirmi taha! Muide, seda on räägitud kõigi Vene teisitimõtlejate kohta, et riikliku totalitaarrežiimi vastu ollakse jõuliselt, aga nii kui keegi astub välja suurveneliku mentaliteedi vastu, siis pole diktaatoril ja dissidendil enam mingit vahet.

Muidugi ei saa ka Troitski mööda Tsahkna, Krossi ja Lobjakase püüdest seostada EKRE-t ja Moskvat Euroopa konservatiivsete parteide kaudu, kasutades seejuures isegi tuntud sõna “paremäärmuslased”. Edasi aga läheb lugu eriti naljakaks — Troitski tunnistab, et ei vaata PBK-d, RTR-i ega ka ETV+ kanalit. Kuidas ta siis siin venekeelse meedia ümber toimuva kohta nii julgelt sõna võtab?

Veel üks moment, kus Troitski metsa sõidab – nimelt väidab ta, et EKRE-l olevat palju reklaamiraha enda ajakirjandusse surumiseks. “Muidu ju ei kirjutaks ajakirjandus igast EKRE ütlusest,” väidab ta. Sellega näitab ta taas välja oma saamatust Eesti asjades üldse – eestikeelne peavoolumeedia kirjutab EKRE-st valdavalt negatiivses võtmes (mida rahaga ei osteta) ja erakonna poliitikud saavad seal tõsisemateks artikliteks sõna vaid siis, kui teisiti enam ei saa, neile tuleb anda sõna kas valimiste kontekstis või vastulausena kellegi süüdistusele. Venekeelne meedia annab EKRE-le sõna ilmselt seetõttu, et tegu on “eesti natsionalistidega” ja venekeelne seltskond peab toimetuste arvates teadma, mis mehed need on.

Eriti muigamapanev on väide, nagu ostaks EKRE endale soodsaid uuringutulemusi – Troitskilt ei maksagi vist oodata märkamist, millise naudinguga kommenteerivad nendesamade uuringufirmade inimesed, näiteks Juhan Kivirähk, olukordi, kus EKRE toetus on langenud. “Pole raske, kust see raha võetakse ja et selliste vahendite eest on võimalik organiseerida ka sotsiaalsete uuringute tulemusi,” väidab Venemaa korruptsiooniga harjunud Troitski. Taas Kremli rahadele vihjav Troitski ülehindab ikka väga tuntavalt EKRE mõju süvariigi kontrolli all olevas ühiskonnas!

Artemi Troitski juures paistab silma see, kui hästi jagab ta Venemaa propagandasüsteeme ja kui vähe teab ta nii Eestis kui Läänes üldse toimuvast. Vene küsimust Eestis vaatleb ta ikkagi jätkuvalt sellelt positsioonilt, et venelased on siin ja neil on selleks õigus, eestlased võtku ennast koomale.

Viimasel ajal on kuidagi kombeks saanud, et Eesti siseasju kommenteerivad teiste “ekspertide” kõrval näiteks ka maailmakodanik Abdul Turay ja nüüd siis Vene võimukriitik Artemi Troitski, kes peaks eelnevalt ikka päris kõvasti tutvuma Eesti elu-oluga, enne kui sekkub valimisvõitlusse sotsialistlikus väljaandes teemadel, milles isegi eestlased omavahel selgust leida ei suuda.

Siit tekib küsimus: kelle tellimustööd te teete, härra Troitski? Igal juhul sõpru kaotasite te eestlaste seas nüüd kõvasti, hoolimata oma Putini-vastasusest, milles me kahjuks teiega siiani ühes kaevikus oleme! Putini-kriitikust, kes meile siiani meeldis, on saanud globalismi hääletoru ehk siis tavapärane pendliefekt – tulles Putini suurvenelikust äärmusest kohe teise, globalistlikusse äärmusesse! Või pendeldabki ta nende kahe vahel?

Sest just samal päeval ilmus ka BNS-i uudis: “Vene president Vladimir Putin kutsus välisriikides elavaid venelasi juhinduma sellest, mis neid ühendab Venemaa ja tema kodanikega, mitte aga praegustest erimeelsustest.” Kuivõrd EKRE protesteeris ju ennekõike selle vastu, et kanalit ETV+ hakkab juhtima Venemaa kodanik, siis ongi Troitski rahvuskonservatiive rünnates Putinile vastanud, võttes sirmiks muidugi juba tavapärase Kremli kaardi…

Kommentaarid