Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Asjadest õigete nimedega: Tarmo Soomere utopistlik humanism on oma riigi ja rahva reetmine

-
24.04.2018
Aafrika immigrandid
© AFP Photo/Scanpix

Oma EKRE kongressil peetud kõnes kritiseeris erakonna esimees Mart Helme teravalt Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklit Õhtulehes, milles too maalib masohhistliku pildi miljonist kliimapõgenikust Eestis.

Tarmo Soomere kapitulantlikus stiilis esitatud ülevaadet võiks võtta hoiatusena selle eest, mis juhtub siis, kui me ei hakka kliimamuutuste vastu tõsiselt võitlema ja jätkame arutut tarbimist. Paraku on TA presidendi jutt täis pigem vasakliberaalset masohhistlikku allaandmismeeleolu ehk tõdemust, et nad tulevad nagunii, hakkame aga vaikselt neid vastu võtma, nendega kohanema ja neile alistuma. Ei sõnagi võitlusest, kasvõi meie keskkonna võitluslikku muutmist selliseks, et võõrad lihtsalt ei tahaks siia tulla. Muide, sama orjalikkust soovitab ka Soome Jyväskylä ülikooli professor Janne Kotiaho.

Soomere unustab paraku roomlaste saatuse, kes pärast rändrahvaste suurt pealetungi olematusse kadusid, jättes alles vaid kivistunud ladina keele. Meil pole mingit alust uskuda, et uus suur rahvasteränne eestlastest midagi alles jätab. Kliimamuutuste eest põgenevad rahvad ei tule siia rahumeelselt sulanduma või sõbralikku multikultuurset ühiskonda looma — nad tulevad põlisrahvast alistama või neid välja tõrjuma. Kui nad ei tee seda teadlikult, siis kohe kindlasti tunnetuslikult, teades alateadvuses ette, et oma põuast räsitud maa asemele tuleb neil leida uus kodumaa — ja 8 miljardi inimesega Maal ei leia nad seda ilma ellujäämisvõitluseta.

Võõrad ei tule rahu, vaid sõjaga

Selles olelusvõitluses aga on kuiva Sahara piirkonnast tulevatel eritrealastel, sudaanlastel, nigeerlastel ja paljudel teistel kümneid kordi suuremad kogemused ja sellest lähtuvalt ka ellujäämisšansid, mis Euroopa heaoluühiskonnal peaaegu täielikult puuduvad. Rahvasterände nomaadid on Surma lapsed, kes on näljahädades ja kodusõdades karastunud, elu väärtus on nende jaoks oluliselt devalveerunud ja oma koha leidmiseks murravad nad kahetsuseta vasakliberalismist nõrgestatud Lääne ühiskonna kaela. Liberaalne Euroopa ei võitle, ta ei suuda oma massimõrvareidki surmanuhtluse kaudu hukata, vaid ta keerab nüüdki ise tagumiku ette, et võõrastel oleks lihtsam lüüa, ja kõri ette, et seda oleks kergem läbi lõigata.

Kui soovitada praegu arenenud Euroopal hakata rahvasterände vastu võitlema, siis tabab soovitajat kindlasti süüdistustelaviin ebainimlikkuses, rassismis, ksenofoobias ja paljudes muudes pattudes. Uskuge, võõrastel selliseid moraalseid dilemmasid ei teki, nad tulevad ja panevad ennast maksma. Kõige humanistlikum ettepanek võikski hetkel olla see, et rahvasterände pidurdamiseks ja heal juhul ärahoidmiseks tulebki heaoluühiskonnal osa oma rahast Kolmandasse maailma pumbata. Iseasi, kas me sellega nõus oleme, sest tahame ju nii hullusti tarbida. Ehk oleks aeg elada kasinamalt, aga oma turvalises kodus ja võõrasteta?

Tarmo Soomere aga määrab oma lapsed ja lapselapsed juba ette orjusesse ja hukule. Miljoni võõra saabudes ei jää eestlastest midagi alles. Nad isegi mitte ei jää vinduma, vaid assimileeritakse jõuga (mida muud saabki teha, kui ümberringi on ainult neegrid ja araablased?) või hävitatakse, sest nad on liiga erinevad. Professor on ilmselt ka ateist, seega soovitaks tal mõelda sellele, et ainus praegu tugevnev religioon on islam, mis on seejuures räige ja halastamatu. Kas ta soovib oma järeltulijad näha Meka poole kummardamas ja niqabi kandmas? Tundub, et ta lepib sellega!

Paratamatuna tunduv ei tohi tähendada kohest alistumist

Väga õõvastav on kuulda ja lugeda neid Lääne ühiskonnas ja ka Eestis levivaid orjameelseid arvamusi — ega meil midagi teha pole, tuleb alistuda ja kohaneda! Ei, me ei pea seda tegema, me peame võitlema! Me oleme siiani suutnud võõrad ennast eemale hoida sellega, et oleme tõrjuvad ega poputa neidki, kes siia vägisi surutakse. EKRE vastased kasutavad rahvuskonservatiivide vastu sageli väidet, et meil ju pagulasi eriti polevatki, aga see ongi pigem tänu EKRE-le, kes on loonud neile vastuvõetamatu õhkkonna, kuigi samas Tallinna tänavapilt näitab, et mitte piisava. Samal moel peabki jätkama, et rohutirtsud suunduksid sinna, kus neil on midagi haugata, ja et nad hoiduksid meie külmast maast eemale.

Kaasaegses ühiskonnas on vähe neid, kes eelistaksid kadumist võideldes kadumise asemel hääbudes, ja võitlejatel on õigus oma sõdalaseteed minna! Muide, siin on mõtlemiskoht ka praegusele noorte liberaalsete poliitikute põlvkonnale, kuhu kuuluvad Margus Tsahkna, Kristen Michal, Hanno Pevkur, Kaja Kallas, Jüri Ratas, Kadri Simson ja teised võimulolijad — 2050. aastal olete te veel elujõus poliitikud ja kas te tõesti loodate, et miljoni pagulase saabumisega on teil sellel maal, oma kodumaal, veel mingi soe koht, mis võimaldab rahulikult elu õhtusse veeretada? Või platsike Euroopa struktuurides (mis islamiseeruvad ammu enne Eestit)? Ei, uskuge, te olete selleks ajaks juba ammugi kõrvale tõrjutud ja nulliks muudetud! Siis võidelge nüüd ja praegu, kasvõi iseenda ja oma laste-lastelaste eest! Loogem Eesti piiridele oma Hadrianuse vall, ainult keltide poolt vaadatuna!

Väljavõtted Mart Helme kõnest

“Kui sügavale on juba juurdunud allaandmise ja Eesti võõrastele loovutamise meeleolud, illustreerib muide kujukalt Õhtulehes ilmunud Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artikkel, kus ta manab lugeja ette apokalüptilise pildi kliima soojenemise tagajärjel liikuma hakkavatest massidest ja lubab kergekäeliselt, et Eesti peaks sajandi keskpaigaks vastu võtma miljon põgenikku kolmandast maailmast. Ehk siis Eesti 2.0, nagu seda propageeris mõni aeg tagasi IRL-i tollane esimees Margus Tsahkna ja mida praegune IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder nimetab avatud rahvusluseks.

Soomere külalislahkus on, muide, piiritu. Siinkohal tsitaat, et mitte jätta pahatahtliku norimise muljet. Niisiis: „Eestisse lisanduv miljon mahub tühjenenud ääremaadele. Meile jääksid võtmeväärtused ehk Harjumaa (kus me siis peamiselt elame), Tartu (kus hakatakse tselluloosivabrikut uuele tehnoloogiale ümber seadistama), Virumaa oma põlevkivi ja fosforiidiga, kindlasti Pärnu (sest kes siis mere eest põgenejatest sinna tahaks) ja suurem jagu saari. Samuti Pühajärve ümbrus, natuke Setumaad ja Paganamaa, et säiliks ka komberuumi äärmused ja piir Lätiga.”

Seda juttu lugedes ei oska nutta ega naerda. Saab vaid tõdeda, et tegemist on järjekordse vabamüürliku propagandaüllitisega, sest kui Soomere eespool manitseb, et me ei saa kliimamuutuste eest põgenejaid jätta oma kodumaadele üksteist lõpututes kodusõdades maha tapma, siis missugune tema teaduslikest analüüsidest ütleb, et neid konflikte ei võeta meie juurde kaasa või et siin ei teki uued konfliktid juba ees olevate etniliste rühmade ja põliselanikega. Mis seda takistab? Kas selleks ajaks vastu võetud vihakuritegude seadus? Või see, et eestlased on viie vaesema riigi asemel otsustanud kolida viide rikkamasse riiki?

Räägime asjadest aga õigete nimedega – Tarmo Soomere utopistlik humanism kõlab sõna otseses mõttes oma rahva ja riigi reetmisena. Meie väike unikaalne rahvas ei suuda iialgi kogu maailma nende hädades aidata ega seda maailma otse hoida. Me oleme jõudnud olukorda, kus meie ressurssidest jätkub vaid oma rahva eest seismiseks ja oma rahva aitamiseks. Ja see ongi praegu, 21. sajandil, meie ainus ülesanne.”