Ats Miller: riik meid toidab ja katab…

Arvamus,
- Updated
©Erakogu
Kirjanik Ats Miller.

Kirjanik Ats Miller jätkab analüüsi selle kohta, kuidas riik võib ja saab oma kehvemas seisus kodanikele ühisest pajast rohkem anda, kui nood on sinna ise poetanud.

„Tegelikult meil juba on baaselatis. Ainult et sellel on teised nimed. Kõige alumises otsas on see toimetulekutoetus ja „kodanikupalgast” eristab seda vaid see, et seda tuleb taotleda ja lisaks tuleb alandlik olla ja kannatada ära hulk „kontrolli”. Edasi kõikvõimalikud vähekindlustatute toetused ja lõpuks kuulub siia alla ka tulumaksuvaba miinimum. (Lubatagu ignoreerida praegust „maksuküüru” – on olemas nii lolle mõtteid, et intellekti solvab isegi püüe neis midagi leida…)

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ehk siis oleme täna juba niikuinii olukorras, kus riik sisuliselt maksab baaselatist. Jah, see on väike, see on n-ö laiali pudistatud ja selle juurde käib vajaduse tõestamine (sest riik tahab, et võimalikult paljud makse maksaksid) – aga muud vahet ei ole. Jah, süsteem on üles ehitatud selliselt, et sundida võimalikult suurt hulka inimesi makse maksma – baaselatis on ikkagi väga minimaalne ja – lubatagu taaskord korrata – selle saamiseks tuleb läbida selle taotlemise kadalipp.

Just see viimane on „kodanikupalga” kõige sümpaatsem joon, mis kindlasti paneb paljud inimesed mõttega kaasa minema:  vast tunneksime end kõik – riigi, rahva ja kodanikena – paremini, kui enam poleks vaja seda nii massiivset kodanike näägutamise, solgutamise, tänitamise, mõnitamise ja jooksutamise masinavärki?

Karta siiski on, et praegustes oludes baaselatis ei tööta. Ja ka neid põhjusi on tegelikult puudutatud:

Esiteks, me ei ole niikaugel, et saaksime loobuda ühiskondlikust sunnist, et töövõimeline inimene peab talutavalt elamiseks midagi tegema. (Või teisiti öeldes on ühiskonnas väga palju funktsioone, millega toimetamist naudib vajalikust palju väiksem osa inimesi.)

Teiseks tuleb endiselt määratleda kodanikud ja tegeleda nendega, kes seda pole.

Kolmandaks on ikkagi alati inimesi, kes lihtsalt ei soovi või suuda seda mängu kaasa mängida, st elada ühiskonna reeglite järgi (kurjategijad, vaimse puudega inimesed, kõikvõimalikud sõltlased, „veendunud” kodutud-prükkarid etc etc).

Olemegi jõudnud kõige tähtsama küsimuseni – miks me seda üldse tegema peaksime?

Lubatagu meelde tuletada, et maksud pole ainult riigikassa täitmiseks, vaid ka hoovad kodanike (ja äriühingute) käitumise suunamiseks, ja riik on juba õige mitu sajandit võtnud järjest üle funktsioone, mis varem olid suuresti inimese enda või perekonna vastutusala.

Seega on igasuguse baaselatise või üldse maksusüsteemi märkimisväärse muutuse juures peamine küsimus, kas see aitab meie ühiskonna uuesti kasvule?

Teeme ühe mõtteeksperimendi – kujutleme pensionäri riigipoolse toetuse vajaduseks 100% ja täiskasvanud töövõimelise inimese vajaduseks 0%, kui ta töötab, ja 100%, kui ta ei tööta.

Tähelepanelik lugeja juba loodetavasti sai aru, mis on sellelt pildilt puudu:

Lapsed.

Ilma nendeta oleme praegu olukorras, kus ühiskondlik-majanduslikus mõttes on kaardil väärtusi loovad ja „käibest väljas” kodanikud. Nad kõik saavad hääletada, kuid esimesi on juba hulga vähem kui teisi ja sellest tulenebki „sotsialismi võidukäik” – ehk siis kõik need, kes väärtusi ei loo (kas vanuse tõttu, ehk pensionärid, haiguse tõttu või laiskusest ja lollusest), üritavad võimalikult rohkem välja pigistada neist, kes loovad.

Seega siis kõik need, kes väärtusi loovad, lisaks need, kes üritavad väärtuste loomisel kaasa aidata ja need, kes vähemalt püüavad nii välja näha, et neist võiks midagi kasu olla, moodustavad vähemuse, kes mängivad ühelt poolt võrdsuse ringmängu ja teiselt poolt peaksid ikkagi nii palju rohkem teenima, et sealjuures veel lapsed üles kasvatada.

See asi võiks isegi toimida, kui see oleks ühiskonna teadlik valik – et sa pead leppima paarikümneaastase viletsusperioodiga, kui sul on eksklusiivne hobi pidada lemmikloomi, kes juhtumisi ühel päeval valima ja makse maksma hakkavad. Et sa peadki selleks olema üle keskmise edukas ja ühiskond aktsepteerib, et enamik tegeleb asendustegevustega ja rahvaarv langeb kiiresti.

(Rangelt võttes ei ole lapsed ka praegu pildilt täiesti väljas. Mingi 60€ kuus siiski makstakse ja põhimõtteliselt tuleb siia liita koolide peamaks (ca 2000€ aastas); ja muidugi emapalk etc etc.)

See ei saa toimida avatud maailmas, kus tsivilisatsiooni lihapottide juurde üritab tungida üüratu mass ja väärtuse loojatel hakkab hari punaseks minema, sest lisaks oma lastele ja vanematele ja kuuele kõõmakotile, kes räägivad, et sugu polegi olemas ja me kõik peaksime fotosünteesima hakkama, tahab sinuga võrdsele ülalpidamisele veel kuussada pärdikut, kes tänutäheks kõik ümbruskonna ära reostavad ja naistele kallale lähevad.

Ent ärgem kaldugem baaselatise üle arutledes kõrvale migratsiooniprobleemile – esmajoones, kuidas see ikkagi ettevõtjatele ära tasub, kuna kaasnevad, palju suuremad kulud kannab ühiskond solidaarselt.

Rahvana me muidugi lausa peame arutlema ja uurima, millal ettevõtjate lühinägelik ahnus saastab ühiskonna teistsugust mentaliteeti kandva ollusega murdepunktini, kus see ei suuda enam sellisena – arenenud tööstusriigina – toimida. Olulisemgi on antud juhul mõista, et ka kõige paremates tingimustes – kui juurde tuleb noort ja haritud tööjõudu – saab selline kooslus toimida ainult kui kimäär – inimesed ei lähe sinna elama, nad lähevad sinna surema. Välja surema.

Võimalik, et see, mis on toimunud aastatuhandete vältel linnade ja maa vahel, toimib nüüd (vähemalt mõnda aega) erineva arengutasemega riikide vahel. Linnad pole end (üksikud näited välja arvata) ju kunagi suutnud taastoota, need on saanud eksisteerida vaid tänu pidevale inimeste juurdevoolule maalt.

Nii et isegi kui jätta hetkel kõrvale kõik filosoofilised ja ühiskonnateoreetilised arutelud eelkirjeldatud skeemi elujõulisuse üle, peaks olema selge, et kui me endiselt mõtleme tõsiselt seda paljukorratud Põhiseaduse preambula mõtet, tuleb meil, eestlastel, saavutada hiljemalt põlvkonna jooksul olukord, kus meil tuleb siit omal peale nii palju kvaliteetinimesi, et puudub vajadus parimalgi juhul pehmelt öeldes ebamäärase väärtusega seltskonda sisse vedada, ja võime leppida teatud osa noorte-tarkade äraminekuga.

Ja see on võimalik ainult sellises majandusmudelis, mis põhimõtteliselt saadab pikalt lääne viimase paarisaja aasta kogemuse, kus lapsed on õigusteta alamakstud paaria ja lapsevanemaks olemine ühiskondlikus teadvuses pigem iroonilist kaastunnet vääriv.

Ehk täiesti teistele põhimõtetele tuleb viia mitte ainult maksusüsteem, vaid ka valimisõigus.“

10 commentsOn Ats Miller: riik meid toidab ja katab…

  • Avatar
    Jaanus Nurmoja

    Tänud Ats Millerile, et teema siin portaalis taas üles tõstis!
    Minul õnnestus see ainult 2016. aastal
    https://uueduudised.ee/arvamus/jaanus-nurmoja-kodanikupalk-voiks-olla-rahvusriigi-paastjaks/

  • Avatar

    Aga progress toimubki tänu sellele, et inimene on loomult laisk…

    • Avatar
      Jaanus Nurmoja

      Ei, tänu sellele, et inimene on loomult edasipüüdlik. Mida ei suuda ka kodanikupalk ära rikkuda.

  • Avatar
    Tõnis Lepik

    Kõigi eelnevate argumentide tegelik väärtus (ka komm Juril) selgub alles tulevikuühiskonnas. Keegi meist ei suuda ennustada tulevikku, ehk vaid parimad ajud, kes oskavad tõenäolisemalt (matemaatiliselt jne) mudeldada lähi-kaugtulevikku. Seega, toodud argumendid on õiged või väärad vastavalt sellele, mis me inimese kui sellise eesmärgiks seame. Aga eesmärgid, st kindlamalt määratletud eesmärgid MEIL puuduvad. Hiina, Lõuna-Korea jt Aasia riigid püstitasi oma kindlad lähieesmärgid (võimu tegelik toimine Vanast-Maailmast erinev) ja tegid sellega ka olulised hüpped, siin, Vanas Euroopas pole eesmärke, vaid selle asemel on pseudo-eesmärgid.

  • Avatar

    …lisaks oma lastele ja vanematele ja kuuele kõõmakotile, kes räägivad, et sugu polegi olemas ja me kõik peaksime fotosünteesima hakkama, tahab sinuga võrdsele ülalpidamisele veel kuussada pärdikut…

    Nii ongi, et need kohalikud virgiiniad ja kõõmakotid võiks pärdikutega kolida kuskile kõrbesse ning fotosünteesima hakata. Miks maksumaksja (ehk siis töö tegija) peaks nende vegeteerimist sponsoreerima?

    • Avatar

      See oli tal ilusasti öeldud jah 🙂
      Ma olen ka sellise demokraatia vormi poolt, kus eristatakse ülalpeetavaid ja ülalpidajaid ning jäetakse otsustamisõigus viimastele.

  • Avatar

    Jah, toimiva riigini on veel tükk maad minna. RE ja SD juhatusel kääimalükatud hooratas tuleb võllilt maha lasta ja soovida head teed kuristiku poole. Elama jäävad ikka need parteid kes lastele mõtlevad.

  • Avatar

    Et saada riigilt baaselatist, võiksid olla ka baaserialad, millesse iga kodanik peaks jõudumööda panustama. Imelik, et kõiksugu inventuure ja revisjone armastatakse asutustes riigi poolt väga teha aga millised on riigis baasvajaduste täitmiseks vajalikud tööd, kui palju on vaja selleks töölisi ja kui suur peaks olema igaühe panus, pole viitsitudki välja rehkendada. Kogu majandus on nagu mingi laialivalguv golem, mille ühes otsas on ametid, milleta ilmselgelt läbi ei saa (hooldekodu sanitarid, tänavaparandajad, autolukksepad), teises otsas hiigelbürood täis hoolitsetud küüntega näitsikuid arvutites klõbistamas. Vahepeal jääb eriti silmatorkav osa lõbustustööstuse esindajaid ja sulaseid, kelle roll majanduselus oli veel XX sajandi alguses marginaalne, sest rahvas sõna otseses mõttes lõbustas end ise ja need kes majutasid supelsaksu kasvatasid tagahoovis lehma ja pidasid kapsamaad, elades üle ka saksavaesed suved. Tänapäeval tewb asja keerulisemaks, et nö lihtsat inimest polegi enam kellelgi vaja, iga amet muutub väga spetsiifiliseks ja tehniliseks. Või siis on ka vaja, seda lihtsat, aga orjapalga ja -tingimuste eest. Mõtlemisainest jätkub…

  • Avatar

    Miks baaselatise saajad sundi vajavad ? Kas keegi arvab, et me oleme nii laisad et kui me 500 kuus saame, siis elanikud kukuvad jooma ja keegi ei tahagi enam tööl käia et 500le teine 500 juurde teenida. Ning miks see probleem ainult tööinimesi puudutab ? Miks näiteks edukad piisava raha juures jooma ei kuku vaid peavad orje edasi ? Orjade olemasolu on tehnoloogilisele arengule põhitakistus. Miks moderniseerida kui 100 näljarotti võivad asjad käsitsi ära rabada. Baaselatis annab inimestele kindlustunde, et lapsi saada, äri rajada ja sunnib firmasid moderniseeruma, et ahvatleda tööjõudu. Moderniseerumine omakorda annab konkurentsieelise. Lõuna Korea sai rikkaks just tänu tööjõu puudusele. Kui Sa pead töötajale palka maksma ja tingimused tagama, siis ei saa enam mingi jamaga tegeleda vaid tuleb Samsungeid ja Hyundaisid vorpima hakata et see kõrge palk kusagilt tagasi tuleks. Orjapidajate välja suretamine peaks olema prioriteet.

    • Avatar

      Iga olend on nii laisk, kui vähegi saab. Vähemalt kellegi Darvini järgi.
      Ja inimene on ka ainult üks olend. Allub loodusseadustele.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused