Ats Miller: ükskõik kui suur on kodanikupalk ja kuidas seda jagatakse, on see endiselt vaid kodanike maksuraha

Arvamus,
©Uued Uudised
Riigieelarvest raha jaotades peab ikka meelde jätma, et see on maksumaksja raha. Pilt on illustratiivne.

Kirjanik Ats Miller arutleb baaselatise ehk kodanikupalga mõttekuse üle ühiskonnas, keskendudes sellele, mis tingimustest sõltub baaselatis.

„Me elame täna Eestis olukorras, kus riik võtab ära ja jagab ringi üle poole n-ö normaalse sissetulekuga töötaja palgast (kui liita kokku kõik tööjõumaksud, käibemaks ja tohutu hulk igasuguseid aktsiise ja lõive ja nii edasi; erinevatel arvutusmetoodikatel võib siin leida numbreid ca 53%-st ca 80%-ni).

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kui mõttes maha arvata haridus, kultuur, riigikaitse, teedeehitus ja nii edasi – ühesõnaga, kõik intuitiivselt riigi kui niisuguse üldistes huvides tehtav –, kulub ülejäänu nende elatamiseks, kes erinevatel põhjustel ise sellega hakkama ei saa. Selliselt lihtsustades jääb (kõige olulisema näitena) tervishoid „halli alasse”, kuid ignoreerigem seda hetkel, et hiljem täpsustada.

Meil on pensionid, töötutoetused, sotsiaaltoetused, toimetulekutoetused, emapalk, lastetoetused ja nii edasi. Kui me võtame inimese elukaare, siis kõigepealt on ta oma vanemate ülal pidada; kui ta õpib, siis kuni 24. eluaastani (kui tal ei jätku kavalust abielluda teise samasugusega ja moodustada nii uus sissetulekuta leibkond). Edasi, kuni 65-nda eluaastani eeldatatakse, et ta peab end ise üleval ja maksab makse; makstava suurusest peaks läbi segaste ja pidevalt muutuvate skeemide mingil määral sõltuma ta pensioni suurus.

Ja kokkuleppeliselt 65-aastasena hakkab ta saama pensioni. Kui ta teenib lisa või saab pisut rohkem, võetakse ka sellelt makse. Praktikas on tohutult, pigem suurem osa, erandeid. Inimesel ei ole pidevalt tööd – kuid jätaks kogu töötuse ja ümberõppe ja kõik sellega seonduva samuti hilisemaks, sest kodanikupalga mõttes pole selle korraldus peamine; oluline on, et väga vähesed inimesed töötavad 47 aastat jutti (18–65).

Väga paljud inimesed siiski ei püsi 65-nda eluaastani töövõimelistena. Põhjuseks võivad olla haigused ja vigastused, inimeste võimed on algusest peale erinevad ja nad vananevad erinevas tempos ning siis veel eluviisid ja päriselus ikkagi ka halb õnn – elu kogu oma keerukuses, eks ole.

Me toetame kõiki, kelle töövõime on vähenenud. Me toetame vähesel määral ka neid, kes – vabandust nii otsese ütlemise pärast – on lihtsalt jobud (laisad, vastutusvõimetud, veendunud petised, joodikud, narkarid – mis iganes…)

Ainult et täna me tahame, et kõik töövõimelised inimesed ikkagi makse maksaksid.

Pangem siin tähele kõige olulisemat! Mitte kellegi asi pole, kas nad midagi kasulikku teevad. Oluline on, et nad maksaksid makse. Oluline on, et enam-vähem toimiks selline rahapööris, mis ühelt poolt stimuleeriks tegelikke väärtuse loojaid midagi tegema, teiselt poolt aga looks ühiskonnas võimalikult paljudele kaasatuse ja kasulikolemise illusiooni.

Baaselatise mõttes on oluline, et lihtsalt hingespüsimise ja hea, aktsepteeritava, nauditavad või väärika (mis iganes need sõnad siis tähendaks) elu vahel on hulga astmeid. Mida ja kui palju teha, on tegelikult juba päris suurel määral valiku küsimus – alates lastest, keda vanemad peavad üleval ka peale 30-ndat eluaastat, suurest hulgast naisterahvastest, kes sisuliselt elatuvad teatud soopõhise organi sihipärasest kasutamisest, ja lõpetades haritlasega, kes ei võta vastu tuhandeeurost mutrikesekohta, kus nõutakse persetunde, eelistades hakkama saada näiteks kasvõi matemaatika koduõpetajaks olemise piskuga, kuni tuleb parem pakkumine.

Eelmise lõigu mõte on, et vaatamata rängale maksukoormale on endiselt „kasutud” (maksude mõttes) suur osa ühiskonnaliikmeid – sest ühiskond on nii rikas, et inimesed saavad seda endale lubada. Ja andkem endale ka aru, et mingil määral too tohutu maksukoormus soosib seda, sest harva on too „muidusööja” ainult kellegi (konkreetse, lähedase) ülal pidada, st ilma mingi riigipoolse toetuseta.

Seega – baaselatis (kodanikupalk) ei tee midagi muud, kui nihutab eelkirjeldatud tasakaalu.

Heameelega hoiaks siinkohal aega kokku ja deklareeriks lühidalt – ma ei näe vähimatki mõtet üldse arutledagi mistahes baaselatise skeemi üle, mis ei loe lapsi n-ö täie eest.

Jah, baaselatise mõistes võidakse rääkida ka ainult selle maksmisest tööealisele elanikkonnale (sic!!! näiteks USA-s 1000$ kuus…) Ka selles on teatud iva – see tagab teatud inimväärikuse, ehk vaesusse langenud kodanik ei pea toimetulekutoetuse saamiseks määrustes ja eeskirjades sätestatud nõuetele vastava alandliku näoilmega üle sotsiaalameti läve roomama; see võib ka kogu süsteemi lihtsustada, seda efektiivsemaks ja inimlikumaks muuta, kuna pole vaja ametnikke, kelle töö on lasta hättasattunutel oma kingataldu lakkuda.

Et kui see puudutab vaid töövõimelist elanikkonda, ei ole baaselatis tõesti sisuliselt mitte midagi muud, kui maksupoliitiline nüanss.

Ja endiselt on reaalse maailma needus – erandid, erandid, erandid… – kõige olulisemad asjad, mis võivad ka parimad ideed põhja lasta.

Mida ikkagi teha seltskonnaga, kellele baaselatis võrdub lihtsalt natuke rohkem alkoholi-kanepit-LSD-d? (Pole oluline, kas neid on 10 või 0,01% ühiskonnast.) Mida teha olukorras, kui laste baaselatis tähendab sellisele vanemale kaks korda rohkem alkoholi ja laps on endiselt söömata ja kasimata? Mida teha kurjategijatega? Mida teha kodakondsuseta isikutega? (Ehk siis peab kogu senine sotsiaaltoetuste süsteem alles jääma, kuni – vabandatagu nii jõhkra näite pärast – me kõiki mittekodanikke just kohapeal maha ei lase.) Mida teha puuetega isikutega, kelle vajadused on sellised, et tavalisele inimesele piisav hulk raha tähendab neile suuri kannatusi või surmaotsust?

Kõike eelnevat võib kokku võtta niimoodi, et kui me ütleme baaselatis (või kodanikupalk või ükskõik mis muu sõna), võib see tähendada väga erinevaid asju, olenevalt sellest, kes seda saama hakkab. Samuti peaks olema intuitiivselt arusaadav, et reaalses maailmas see lihtsalt ei saa olla täpselt ühesugune summa peo peale kõigile, kes juhtuvad kohal olema – usun, et pole vaja kulutada palju irooniat, näitamaks, kui destruktiivne lollus sellest sellisena välja tuleb.

Vabandatagu selle targutamise pärast, kuid baaselatis ei tule ju eikusagilt. See – ükskõik kui suur see on ja kuidas seda jagatakse – on endiselt vaid kodanike maksuraha.

Seega on mõtet arutleda baaselatise ümber – kas me võiksime selle mõtte enda kasuks tööle panna – ainult selles kontekstis, kui see tähistab meetmete kogu, mille eesmärk on ühiskondlikku rikkust praegusest maksusüsteemist erinevatel ideoloogilistel alustel ringi jagada.

Sotsialism tähendab praktikas ainult hävingut – baaselatis ei saa ühelgi juhul olla nii suur, et võtab igasuguse töötahte.

Järgmiseks visandagem paar realistlikku skeemi, milline baaselatis olla võiks.“

Ats Miller

13 commentsOn Ats Miller: ükskõik kui suur on kodanikupalk ja kuidas seda jagatakse, on see endiselt vaid kodanike maksuraha

  • Avatar
    vk . com / prooton

    Kodanikupalk läheb kokku maailma ülerahvastatuse probleemiga, ning samas tehnoloogilise revolutsiooniga. Inimest ei ole vaja igasugustele töödele, robotid teevad ära. Samas liiga palju inimesi, no ei ole kah. Alustuseks võiks võtta härra Maslovi püramiidi alumise astme. Ja nüüd tuua siia ka see kogu aeg kunstlikult hoitav konkurentsimajandus. Meil on olemas tehnoloogia, vahendid palju suurema massi toitmiseks, samas meie kallid kapitalistid ei lase inimestel leida perekonna sidumiseks aega. Mingi rikas järm sõidab BMW-ga ja ülbab inimestele näkku. Vastu hambaid ja võibolla karmimaltki. Korteriüürid, et üldse kuskil elada lastakse, mine rüga nürimeelset tööd teha. Repressiivaparaat, kes vaatab, et sul kodus magamistoas kanepitaim ei kasvaks, aga suurte sulide asjale vaatab läbi sõrmede.

    See kõik on see tülgastav juudenmaailmapilt, ning meie peaksime juudenmaailmapildiga leppima ja kohanema? Defineerige ennem antisemiidiks sõimamist ära, mis asjandus on üldfse juut!

    Minu arust on kogu maailm nihkes selle konkurentsi rahamaailma pärast. Töö, see et sa teed midagi kasulikku ei ole nii tähtis, vaid kogu selle hoorattana oleva süsteemi käimashoidmine.

    Muide, maailmas esimese riigina USA kehtestas kodanikupalga, selleks et hoida käimas sedasama hooratast. Trump, keda kõik “konservatiiviks” end nimetavad austavad. Esimene ametliku kodanikupalga mitte eksperimendi korras kehtestaja. KUS ON UUDIS!!!??? Ei mujal, kui ERR-i raadiouudistes.

  • Avatar
    Jaanus Nurmoja

    Tasaarveldamine on kulukam. See võib toimuda automaatselt, aga see eeldab pidevat tuluseiret ja piisava jõudlusega servereid.
    Negatiivne tulumaks, mida Friedman propageeris, ongi selline tasaarveldamine.
    Kodanikupalk erineb NTM-st üksnes tehniliselt, mitte aga matemaatiliselt.
    Näiteks kui on NTM, maksuvaba on 1000 eurot kuus ja tulumaksumäär 50%, siis need, kes mingit tulu ei saa, saavad riigilt 500 eurot. Need, kelle tulu on 1000, ei saa riigilt midagi ega maksa riigile midagi. Maksukoormus 0. Need, kelle tulu on 2000, maksavad riigile 500, kätte jääb 1500.
    Kodanikupalk 500 eurot kuus ja tulumaks 50%: kui brutotulu on 1000, maksab inimene riigile 500 eurot ja saab riigilt 500 eurot. Maksukoormus 0. Brutotulu 2000 – maksavad riigile 1000 ja saavad riigilt 500. Maksukoormus 500. Kätte jääb 1500.
    Näed, mingit erinevust pole peale tehnilise. Kodanikupalga eelis on see, et need maksmised ja saamised on tehniliselt teineteisest sõltumatud, seega tõrkerisk kordades väiksem

    • Avatar
      Jaanus Nurmoja

      Samamoodi võib näidiseks appi võtta 343 euro suuruse kodanikupalga ning kujutada ette, et me lisame praegusele tulumaksule 30% suuruse kihi, millel maksuvaba osa ei ole. Alles jääb senine 20% kiht koos maksuvaba osaga. See tähendab siis, et kui inimene saab 1143 eurot brutos, on tema tegelik tulumaksukoormus täpselt sama suur kui praegugi 1143 euro saajal.

  • Avatar

    Kodanikupalka võiks siis el juhul automaatselt tasaarvestada – sisuliselt on ju see nii, et mediaanist kõrgema sissetulekuga maksab peale ja madalapalgalised saavad boonust. Võib ette arvata, et tööandjad korrigeerivad selle peale madalaid palkasid veelgi allapoole. Lõputu ümberjagamine ei tee kedagi rikkamaks – teeks hoopis nii, et alandaks käibemaksu alla 10% nagu enamikes Aasia riikides ning jagaks pensionivastutust pensinäride laste ja riigi vahel, alandades sellevõrra sotsmaksu.

    Kogu maksukoormust alandades jõuab kuhugi mitte olemasoleva maksukoormuse ümbernimetamisest – kui see jääb sinna 50% kanti nagu ta praegu on, pole Euroopal mingit võimalust konkurentsis pysida USA ja Aasiaga ning globaalselt meie elatustase jätkab langust

  • Avatar

    Baaselatis e. kodanikupalk ongi maksumaksja raha ja seesama maksumaksja saab selle raha osaliselt tagasi – kas on midagi valesti?. Mitte, et seda raha jagatakse Kreekasse “laenudeks”, “vaestele” boltidele või mis iganes skeemitajatele.
    Ei vaidle vastu, et mõnele tuleb lisa joogi- või narkiraha, aga neid ühiskonnale kadunud hingesid on vähe ja nad lõpevad peagi otsa.
    Kodanikupalgaga aga me väldime uute joodikute ja narkarite pealetulekut, sest siis noored näevad elus mingit võimalust, et nad ei ole ühiskonna heidikud…
    Keegi ei hakka heast elust joodikuks või narkariks.
    Kui inimene saab kuni surmani baaselatist (nt. puhtalt 1000 €/k), siis võiks kaduda need debiilsed “pensionimängud”. Keegi ei takista kuni surmani ka töötegemist (kuni tervist jätkub) – samas saad kodanikupalka, mis on puhtalt sinu.
    See, kes teeb usinasti tööd, kogub endale automaatselt vanaduspõlveks lisamammonat. Ära võiks jääda igasugune pensioni arvestamine.
    Sellise skeemi järgi jääks riigil üüratult raha isegi üle.
    Sel PENSIONI nimel rügamisel ei ole mingit mõtet – paljud “panevad saba” juba enne pensioniiga.
    Sellisel juhul ei oleks isegi “Kadrioru elanikul” millelegi hambaid taha ajada (2.pensionisammas).

    • Avatar

      Eufemism “kodanikupalk” ehk täpsema nimega “sünnipärane pension”. Aga vaatleks inimesi, kes täna pensioni saavad (vanurid) ja teeks järeldusi, kuidas “kodanikupalk” võiks ühiskonnale mõjuda. Kas tänaste pensionäride hulgas on kõik need negatiivsed nähtused kadunud mida sa mainid?

    • Avatar
      vk . com / prooton

      Maaniks, ehk piidevalt vajavaks sõltlaseks. narkootikumide vahest tarvitajaks? Võta lahti faktid, ning suuremad teadusavastused on tehtud LSD või muude psühhedeelikumide uimas olles. Narkomaan aga on see, kes vajab pidevat doosi, on sõltuv ja kannatab selle pärast. Indiaanlastel on kultuuri sisse kirjutet teatud narkootiliste taimede tarvitamine. õrn teema on see. ühiskonna korraldust ohustav, paljud asjad on ebaõiglased, nagu Gulaagi vangla.

      Aga mul on lahendus. Võtke ja pange repressivaparaadi ridadesse ÕPPIVAID ja uurivaid psühholooge rohkem. Ärge minge inimese privaatsfääri otsima kas tal on keelatud kirjandust või keelatud taimi. Kompromissina pakun, et inimene võtab ennast politsieis arvele, politsei sab teda külastada, psühhiaater hindab üldiseid ühiskondlikke kahjusid, ning no kelle asi see siis on, et sa kasvatad mingi aeg elust endal potilille ja tõmbad ennast sassi? Et kaotada ära see keelatud vilja magusus, gänsta effekt, luua ühiskonnas selgus. Võibolla mõni tudeng sab mingise kirgastava kogemuse ja tuleb välja mõne ideega.

      Kasud kaaluvad siin kahjud üles, asi on kontrolli all nii täielikult, kui olla saab ( psühhiaatrite pädevus paneb piiri ).

  • Avatar
    Tõnis Lepik

    Kena hr Milleri poolt arutleda juba sisuliselt, küll negatiivse vaatlemise poolt, aga, mis toimuks siis, kui oma töökohast, kohast mis pole inimesele oluline, oma töökohast kramplikult kinni hoidev inime, tahaks hoopis muud tööd teha? Niisugust tööd, mis on talle, just ainuisikuliselt temale oluline? Sõltumatu baaselatis annaks talle vabad käed.Et ehk kaoks siis see orjamajandus? Hr Miller, paluks lähemalt uurida tänast orjamajandust või siis pangaorjandust, kus inimestel puudub vaba tahe?

  • Avatar
    Vallo Heinluht

    On arusaadav, et koos kodanikupalgaga tuleks kaotada eranditult kõik toetused, hüvitised jne. Vastasel juhul ei oleks sellel suurt mõtet. Seega koos kodanikupalgaga kaasneks suur omavastutuse, teadlikkuse ja vabaduse tõus. Loomulikult peaksid seda saama kõik kodanikud, ka lapsed. Selle arvestust ja väljamaksmist on võimeline teostama infotehnoloogiline robot ja see võimaldab suurt avaliku sektori kulude kokkuhoidu. See, kuidas mõjutab kodanikupalk töötasu ja pensionit, on tehnika küsimus, sest nende inimeste summaarsed tulud ei tohiks sellest muutuda. Kodanikupalk peab jätma alles töö leidmise motivatsiooni ja võimaldama kõige madalamal tasemel toime tulla. Kas ja millist esmatasandi meditsiiniabi saab kodanikupalga saajatele pakkuda, on kalkulatsioon. See oleks suures osas illusoorse sotsiaal-hoolekande riigi lõpp.

    • Avatar
      Jaanus Nurmoja

      Kodanikupalgaga tuleks asendada vanaduspensioni baasosa, kogu ülejäänud pensioni reformimisega aga tegelda eraldi, kui väga vaja.
      Kui kodanikupalga suurus on tänavu vähemalt 343 eurot igaühele sõltumata vanusest (ka lastele), siis on võimalik kaotada üks mõttetu inimsuhteid saastav halb tava nõuda lastest eraldi elavalt vanemalt elatist.
      Kaduda võiks vanemahüvitis, mis on väliselt ilus, aga millel on üks oluline puudus – ajutisus.
      Säilima peaksid vajaduspõhised toetused neile, kellele tervisehädad sunnivad peale suuremaid kulutusi esmavajalikule. Näiteks mingit eridieeti jne.
      Niikuinii ei ole see veel kõik

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused