Ats Miller: väljasurijate vastupanu ehk kui meie kavatseme rahvana edasi elada

Arvamus,
©Erakogu
Kirjanik Ats Miller.

Kirjanik Ats Miller jätkab kodanikupalga teemal, võttes aluseks eestlaste (vähemalt osa) soovimatuse välja surra.

„Hästi – me mõtleme välja peresid toetava ühiskonnakorralduse (siia kuulub lisaks maksusüsteemile ka muu seadusandlus ja igapäevane suhtumine). Meie, eestlased, otsustame mitte välja surra.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Paraku tuleb veelkord läbi mõelda, kes ikkagi on see „meie” ja mida sellise süsteemi rakendamine kaasa toob. Ka riigi sees (vastavat ühiskondlikku dialoogi pidades) ja lisaks rahvusvahelises plaanis, esmajoones EU-s.

Tagantpoolt peale hakates – me oleme end ikka ropult üle hinnanud, kui arvame, et keegi maailmas üldse paneb tähele, kuidas mingi pisiriik oma elu korraldab. Jah, muidugi hakatakse tähele panema, kui me edukaks osutume, ent seda paremal juhul nii 10–20 aasta pärast…

EU kontekstis aga tähendab see kindlasti praegusele suunale vastandumist. Ka minu jaoks on enesetapjalikult rumal, kuidas oma, targa, kvaliteetse, haritud ja igas mõttes tsiviliseeritud järelkasvu toetamise asemel veetakse sisse igasugust inimrämpsu, mis mitte üheski dimensioonis mingit kasu ei too… Aga see on hoopis teine teema.

Nagu ma korduvalt olen öelnud, on aeg hakata EU suunas hambaid näitama. Me ei astunud liitu, mille põllumajanduspoliitika on ikka endiselt Prantsuse talupidajate poputamine; mis üldise elamisväärse elatustaseme suunas pürgimise asemel lõhub oma sotsiaalsüsteeme terroristide sissevedamise ja nunnutamisega; ja mis koroonakriisi puhkedes näitas oma täielikku teovõimetust.

Võimalik, et EU muutub ühel päeval – aga meil seda aega oodata ei ole. Me võime leida liitlasi Ida-Euroopast. Igal juhul tähendaksid selgelt, otse ja avalikult eesti peresid toetavad meetmed vastandumist eurodirektiividele ja me peame olema valmis suhete teravnemiseks Brüsseliga.

Püüdes hinnata, mis suunas debatt siseriiklikult läheb, näen juba seniste artiklite vastukajast, et prevaleerivad kolm suunda.

1. Milleks on meile vaja inimesi?

Sedalaadi mõttepraak võib edasi minna mitmes suunas, alates viidetest hõredasti asustatud riikidele, näidetena alustades Austraaliast ja lõpetades kasvõi Venemaaga. Võidakse muidugi tulla välja ka Mikita-tüüpi soomeugri-metsamütoloogiaga.

Lubatagu natuke karmimas toonis korrata, mida kord seda teemat puudutades juba ütlesin: inimene, kes ei saa aru, et „kestlik kahanemine” on reaalses maailmas võimatu, on lootusetult loll. Ja miski ei aita – kui ikka tüüp on mõtlemiseks looduse poolt sama hästi ette valmistatud kui nälkjas tennist mängima…

Maailm on täis nimetuid haudu, kus puhkavad kõik need, kes arvasid, et nad on saatusest valitud. Ajalooõpikud punguvad lugudest rahvastest, hõimudest ja tsivilisatsioonidest, kes ei suutnud end kaitsta ja/või uute oludega kohaneda.

Meil ei lasta siin paekaldal vettinud võsas kükitada, kõrvad põhjatuules laperdamas. Kui me ei suuda oma elulaadi kaitsta, kui me ei tõesta läbi põlvkondade praktika, et me oleme kõige paremad, õigemad ja kohanenumad siin elama – me ei olegi. Me lakkame olemast. Sureme välja. Meil ei ole muid valikuid.

Me vajame midagi uut. Midagi, mis meid kasvule pööraks.

2. „Aga see on ju 3–4 lapselisi peresid soosiv süsteem! Mida peavad tegema [laisad / lillelapsed / perverdid / sigimisvõimetud / „kogemata” lapse saanud / muidu õnnetud et cetera et cetera ad nauseam]?”

Kõigepealt, kordan, et skitseeritud süsteem – kaheksandikud maksudest kuni neljale lapsele – on esialgne. See on näiteks – lihtsate, ümmarguste numbritega, ning kindlasti ei tahaks hetkel vaielda, kas neli last (mida see sellisena soosib) on tegelikult ka optimaalne. (’Kuni neljale’ välistab mh teistpidi nn lastevabrikud.)

Järgmiseks, ilmselgelt soosib pakutud süsteem vastutustundlikumat käitumist. See toetab ka üht last – kaheksandikuga palgast. Jah, loomulikult on eelis neil emadel, kellel sellele lisandub ka isa kaheksandik (eeldusel, et ema kasvatab; muidu on teistpidi). Aga kui isa ei ole, st keegi ei ole nõus oma kaheksandikku lapsele suunama, siis vast tasuks ikka kõigepealt peegel otsida… (rõhutan – mõttes; st jutt ei ole siin välimusest, vaid laste, pere ja üldse elu planeerimisest).

Mainitud vastutus toimib mõlemas suunas – pakutud süsteem ei diskrimineeri ega piira absoluutselt, mitte üheski aspektis kõikvõimalikke kärgperesid. Kummatigi suurendab see ka isa vastutust – süsteem soosib n-ö lapse osa lapsele suunamist (selle asemel, et see riigile ära anda). Ainult et loomulikult on sel suuremat mõtet siis, kui lastel-lastelastel tekib pärast tahtmine selle eest midagi vastu anda – mis teisiti öeldes tähendab ka isa otsest huvi, et emagi seda nime vääriks; see muudab mõlemad vanemad otseselt huvitatuks, et lapsest midagi „välja tuleb”.

Selline maksusüsteem ei piira mistahes teisi eluvalikuid. Ent see annab eelise – vahendid ja vastutuse – lapsevanematele, kes, olles ise edukad, kasvatavad teadlikult samasugust järelkasvu.

Jah – see süsteem soosib kõige rohkem 3–4 lapselist klassikalist peret. Jah, kui seda soovitakse nii nimetada, siis see diskrimineerib lastetuid, ühelapselisi, suuremat hulka nn vähemusi ja suurt osa neist, kes elus keskmisest halvemini hakkama saavad.

See ongi niimoodi mõeldud!

Iga ühiskondlik muudatus toimub kellegi arvel. Me oleme viimase sajandi ja viimased aastakümned intensiivselt tegelenud kõikvõimalike ebatavaliste elukorralduste soosimisega. Klassikalise pere arvelt. Õnnetute, looduse poolt vähesaanute ja lihtsalt eriliste toetamises ei ole iseenesest midagi halba – kuni see ei toimu ühiskonna edasikandjate arvel sellisel määral, et ühiskond ei ole enam jätkusuutlik. Kuni siin midagi ei muutu, ei muutu ka kurss väljasuremisele.

Kui me tahame rahvana püsima jääda, tuleb uues ajas kohandada ainus mudel, mis läbi kogu inimkonna ajaloo on pikemas perspektiivis edukaks osutunud – kus vanemad on otseselt huvitatud, et nende järelkasv nende – kõige laiemas mõttes – tsivilisatsiooni edasi kannaks.

Me võib-olla ei peaks üritamagi midagi väga tõestada neile, kes räägivad kestlikust kahanemisest. Meie räägime püsimajäämisest, nemad väljasuremisest. „Lase surnuil oma surnud matta!” Meie räägime elust, nemad surmast – mida peavad elavad surnutele tõestama? Meil on oma tee.

3. punkt, ehk kas ikka tasub raha jagada ja mis tingimustel seda tegema peaks, nõuab siiski natuke pikemat käsitlus – tuleb vähemalt paari sõnaga visandada mõned alused raha kui sellise olemusest.“

12 commentsOn Ats Miller: väljasurijate vastupanu ehk kui meie kavatseme rahvana edasi elada

  • Avatar

    Läänemaailma valitsejate – USA-Euroopa suuroligarhide domineeriva maffiagrupeeringu ja sellega seotud võimukeskuste ning ideoloogide ja neid teenindavate politrukkide-ajupesurite armee massimeedias-ajupesutööstuses (sorosfashistide-rassistide) tegutsemise eesmärk: põlisrahvasteta-europiidideta (ülerahvastatud-populatsiooniplahvatuste-väljakurnatud biotoopide või/ja vaesemate piirkondade rändrahvaste-kolonistidega assimileeritud põlisrahvastega), rahvusteta, ümber- ning ülerahvastatud asualadega, europiidideta, rahatotalitaristliku-plutokraatliku, ühtse ja eristamatu biomassirahvaga täidetud Euroopa, Läänemere regiooni, sh estenfrei (eestivaba, eestlasteta) Eesti ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, juba 21. saj. lõpuks. Karistuseks ja kättemaksuks holokausti eest?

  • Avatar

    Täiesti loogiline jutt. Nt Iirimaal on iive olnud kogu aeg positiivne. Nende peredes on 4 lapse mudel kinnistunud pikki aastakümneid ja siis pole imestada, et üle maailma on erinevatel hinnangutel ca 75 – 85 miljonit inimest, kes võiks oma päritolu tõttu kohe saada Iiri passi. Rahaliselt on Iirimaal laste-ja peretoetused suured, mis lisaks finantsilisele kindlustatusele annab ka psühholoogilise toe laste sünnitamiseks. See lasterohkete perede trend on paraku muutunud sujuvalt viimasel 10-20 aastal, kui maad on võtnud feministlik hüsteeria ja abordi- ning homoõiguste plahvatuslik levik, ühesõnaga- moraali allakäik. Tänu multikulti vohamisele on viimastel aastatel positiivse iibe tagajaks saamas põlisrahva asemel hoopis mustad sisserännanud, keda Iiri poliitiline eliit ja peavool lahkelt riiki lubavad/toovad. Viimastel aastatel on siiski ka üliliberaalses Iirimaal hakanud kostma üha valjemalt rahulolematus valitsuse sisserände/poliitika vastu. Mošeesid ei jõua enam hästi kokku lugedagi…
    P.S. Eestil on, mida õppida Iirimaalt positiivse iibe tekitamiseks, eelkõige rahapoliitika kaudu.

    • Avatar

      Näiteks on tänapäeval ühe lapse pensionimaksjaks kasvatamise kogupanus 200kEURi ja kolme piisava oma 600kEURi. Kurejutul baseeruva jooksvalt rahastatava I samba poolsoli-daarse vormi(riigipension) tõttu ei sõltu inimese solidaarse pensioni suurus ta solidaarsest panusest pensionimaksjate kasvatamisesse. Riik OSTAB sellise pensioniseadusega noori peresid lapsi mittemuretsema tükihinnaga 200kEURi tükk. Lastetu pere “võidab” 3 piisava lapse mittemuretsemisest 600kEURi, ühelapseline 400kEURi ja kahelapseline 200kEURi. Kinni ei maksa laste mittemuretsemist, mitte riik, vaid suurperelised 3+n, kes teevad suurema panuse pensionimaksjate kasvatamisesse, kui piisav 600kEURi, suuremat pensionit saamata. Kuuelapseline pere teeb panuse 6x200k=1,2 miljonit EURi ja lastetu ei tee seda. Pension on aga lastetul vanuril suurem, sest ta on saanud kauem tööl viibida. Kui niisuguse ebaõigluse korral oleks iive null ja jätkuks pensionimaksjaid, oleks see ime. Kui kehtestada I sammas täissolidaarses vormis, milles inimese solidaarse pensioni suurus oleks proportsionaalne ta solidaarse panusega pensionimaksjate kasvatamisesse ja vähelasteliste jaoks oleks soli-daarne lastetusmaks(pensionimaksjate kasvatamise toetamise maks), siis lõpetaks riik noor-telt peredelt laste mittemuretsemise OSTMISE.

      • Avatar

        Põhikahju pensionisüsteemist on see, et jooksvalt rahastatav I sammas on vormistatud kommunist-likus poolsolidaarses vormis, mille puhul inimese solidaarse pensioni suurus ei sõltu ta solidaarsest panusest pensionimaksjate kasvatamisesse. Kuna piisava hulga 3+ pensionimaksjate kasvatamise kogupanus peres maksab kokku 600kEURi, siis võiks selle panuse tegemist mittearvestada, kui see moodustaks pere kogu rahalisest sissetulekust 10% ehk kui eestlase pere sissetulek oleks 6 miljonit EURi. Seda see praegu keskmise eestlase puhul pole ja seega oleks mõistlikum arvestada pere pa-nust pensionimaksjate kasvatamisesse ehk kehtestada täissolidaarne pensionisüsteem, milles ini-mese solidaarse pensioni suurus oleks proportsionaalne ta solidaarse panusega lastest ühiste pen-sionimaksjate kasvatamisesse ja vähelasteliste 2- jaoks oleks lastetusmaks. Riik ei „ostaks“ siis noori täissolidaarse pensionisüsteemiga lapsi mittemuretsema 200kEURi mittemuretsetud lapse eest, nagu teeb seda nüüd poolsolidaarse pensionisüsteemi I sambaga.

  • Avatar

    Lõpetage üksikute valgete meeste kottimine heaga ära. Suur osa Lääne tsivilisatsioonist on loonud üksikud valged mehed kes on nii pühendunud oma ülesandele, et perekond on loomata jäänud. Kodanikupalk peab olema kõigile, mitte mingisugune tolerastia tagurpidiversioon või rahvuslik versioon Trotski töö ja sigimislaagritest. Me ei tohi luua situatsiooni, kus Reimo Mets teeb Lisette Kampusele 10 marjulauristini ja viktorkingisseppa ainult põhjusel, et saaks üüri ja elektri makstud. Kuna eelmainitud tööd teha ei oska, siis peale näriliste toiduallikate läbi lõikamist neil peale kodanikupalga suurt muud elatist polegi. Kodanikupalk ei tohi represseerida pühendunud valgeid kangelasi ega sundida töötuid kommuniste meile uut Punaarmeed kokku seksima.

  • Avatar
    Janno Rodendau

    Võiks kaaluda varianti, kus lapsi kasvatavatelt vanematelt ei võetaks nii palju makse kui lastetutelt.

  • Avatar

    Puu pannakse kasvama seemnest/ istikust !!! Ja siis ei ole vaja mõelda, et kuidas küll rohkem lehti/ vilju … saada. Need kasvavad ise.
    Nii lihtne …

  • Avatar

    Esmapilgul üsna mõistlikud mõtted kuni selle hetkeni kui adud, ka austet kirjanikuhärra on kenasti tugeva enesetsensuuri kütkeis ja julgeb mõelda ainult neid mõtteid ja nendes piirides mis lubatud. Mis antud juhul tähendab, et jätkusuutlikkuse tagamiseks on taaskord vaja rohkem ära võtta ja ümber jagada. Näiteks “elus halvemini hakkama saanud” kipuvad tihtilugu olema just need mitme lapsega pered, sest lapsed tähendavad väljaminekuid ja kui vanemad selles ajuvabalt ebaõiglases, postsovjetlikus, ülevalt alla korrumpeerunud avaliku sektoriga kolmanda maailma s*taaugus riigivargustega tegelenud ei ole, vaid on ausalt tööd teinud, siis jah, “elus halvemini hakkamasaamine” on tasu selle eest. Seega kõik peavad rihma pingutama selleks, et riigivarastest riigiaadel saaks oma järeltulijaid veelgi rohkem nuumata. No andke andeks, see ei ole nüüd küll teab mis asjalik plaan rahvuse edasipüsimise jaoks.
    Selle asemel, et mõelda, kellelt veel midagi ära võtta kannatab ja kes selle äravõetava endale tasku peaks ajama, peaks kirjanikuhärra hetkeks enesetsensuuri kütkeist ennast valla rebima ja julgema mõelda, miks on tänane ühiskond selline nagu ta on? Miks meil on need probleemid nii nagu nad on? Ehk oleks vaja mingeid muid, sügavamaid ümberkorraldusi? Ehk tasuks ajalukku vaadata ilma enesedressuurist tingitud hirmutilkadeta püksis ja veidi õppust võtma? Kui selleks julgust ei jagu, siis tänases ühiskonnas ebaõiglaste reeglite järgi üksteiselt piskut käest ära kiskudes ei muutu midagi paremaks, ainult halvemaks. Need kellele see kasulik on, “jaga-ja-valitse” doktriini kehtestajad, nende eesmärk on nagunii hävitamine ja sellest üle ega ümber ei saa. Üks väga tark inimene sõnastas selle väga lihtsalt ära – “rahandus ei tohi olla midagi muud kui ainult majanduse vereringe ja majandus peab teenima inimest”. Täna ei tohi selle mehe nimegi suhu võtta ilma, et kohustuslik vihapurse koos tatipritsmetega kaasa tuleks ja ju siis seepärast ongi seesama värk täiesti tagurpidi. Lahendus on ilmselge, sellest arusaamiseks jagub mõistust enamusel inimestel, aga vot julgust, julgust ei jagu. Nagu ka antud juhul.

    • Avatar
      Jaanus Nurmoja

      Ümberjagamine ümberjagamiseks – see on paratamatu ja kui kodanikupalga tarvis on vaja suuremat ümberjagamist, siis selle väikese ebameeldivuse kaalub eesmärk kindlasti üle. Pealegi tuleb arvestada, et on asju, kuhu mingil juhul ei tohi kääre sisse lüüa (nt riigikaitse ja laulupeoprotsess).
      Muide, Korsika parlament oli täiesti päri sellega, et kui neil eksperiment käima läheb, rakendatakse tänase astmelise tulumaksu asemel ühtlast 35% suurust maksumäära ilma maksuvaba osata (maksuvabaks peaksid siiski jääma üksikisiku sotsiaalmaksud). Aga see selleks. Ootame ära – neil on vaja veel nõusolekut Pariisist, kuid Macron pole seni musta ega valget öelnud.
      Eestis pakkus kodanikupalga eestkõnelejate rühm aprilli lõpus valitsusele välja, et kui kodanikupalk kehtestataks tänavu, aastal 2020, siis võiks kaaluda suurusjärke 343, 388 või 500 eurot kuus ning tegi ettepaneku Rahvusliku Ühtekuuluvussüsteemi väljatöötamiseks. See süsteem hõlmakski kodanikupalka ning selle rahastamist. vt https://algatus.kodanikupalk.ee
      Tõenäoliselt oleks selles süsteemis vaja täiendavat maksukihti eraisikutele. Võib-olla (sest ma pole kindel) piisaks 20% määrast, mis pandaks lihtsalt praegusele otsa. Standardsest tulumaksust vaba osa jääks alles, kuid uus kiht hõlmaks kogu tulu (seega kuni 500 euro ulatuses oleks maksumarginaal 20%, alates viiesaja esimest eurost aga 40%. Maksukoormuse mõttes aga oleks tulemus enam-vähem sama mis Korsika mudelil, kuigi süsteem muutub just vastupidi “astmelisemaks”.
      Aga sellel täiendaval maksukihil oleks üks oluline eelis, kuna eeldame, et ühtekuuluvussüsteem hõlmab just EV kodanikke. Nimelt kaob siis sellest süsteemist välja jääjatel igasugune õigustus diskrimineerimisjuttudeks stiilis “meie ju maksame samamoodi makse”. Ei maksa! Välismaalastel ja hallipassirahval ei ole seda kodanike täiendavat maksukihti! Nautigu õhemaid makse ning praegust tingimuslikku ja bürokraatlikku sotsiaalset kaitset!
      Ning Euroopa Liidus, nii palju kui mina olen asjast aru saanud, on täiesti aktsepteeritav luua nö kinniseid solidaarsussüsteeme, kui need on õiglased (seesolijad saavad rohkem hüvesid ja ka panustavad rohkem) ning sellest väljajääjaid koheldakse võrdselt (umbvenekeelsel hallipassimehel ja eile laekunud eksootilisel immigrandil on võrdne ligipääs “standardsele” sotsiaalsele kaitsele).
      Loodan muidugi ka seda, et sellest maksuvaba tulu kahanemise meetodist loobutakse. See teeb üksnes segadust juurde.

      • Avatar

        Jälle, võtame ära ja jagame ümber. Täpselt nagu Šarikov “Koera südames”. 21 sajand, tehnoloogia poolt toetatud tööviljakus on sealmaal, et kellelgi ei tohiks millestki puudust olla, aga mingil põhjusel ikka on. Loogiline oleks see küsimus ette võtta, aga mitte keegi nii kaugele mõelda ei julge. Pole koššer. Ja siis hakkab jälle pihta. See pisku mis veel näppude vahele on jäetud, selle võtame ka ära ja jagame ümber, aga põhiline probleem, miks isegi kõrge tööviljakuse ajastul ikka midagi ei jagu, sellest ei mõtle? Ei ole lubatud. Parem kargame üksteisele kõrri, nii on lihtsam.

    • Avatar

      Kas *Nojah’ ei lugenud artiklit üldse läbi?

      • Avatar

        Mina lugesin, sa ise vist ka, aga kas sa sinna juurde mõelda julgesid? Ilmselgelt mitte.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused