Ats Milleri faktikontroll 2: taastuvenergia müüdid

Arvamus,
©Erakogu
Kirjanik ja kolumnist Ats Miller.

Kirjanik Ats Miller võtab jätkuna nädalatagusele loole tegelikkusest energeetikas seekord ette taastuvenergia.

„Eelmisel nädalal oli vaatluse all füüsikaline reaalsus, mis väga hästi sõnamulinale ei allu. Faktidesse süvenedes on liigagi selge, kui arulage, kallis ning täna ja igavesti marginaalne on taastuvenergia tehnilise tsivilisatsiooni vaates.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ja siis loeme iga nädal või lausa iga päev, kuidas roheline energia muudkui tuleb ja kui hästi neil läheb ja „aastaks [2040-2060 tüüpiliselt] on täiesti reaalne saada kogu energia rohelistest allikatest”.

Ei ole.

Seekord on vaatluse all, mida rohelised siis enda kasuks välja toovad, ja mida need numbrid tegelikult tähendavad.

Kõigepealt näiteks leht nagu Green Child ja „8 imelist fakti rohelisest energiast” (https://www.greenchildmagazine.com/8-awesome-facts-about-renewable-energy/).

1. Fossiilsed kütused saavad 4x rohkem toetusi kui taastuvad.

Tõsi. Aga kui lähemalt allikaid uurida, siis selgub, et absoluutarvudes. Arvestades, et taastuvenergia kogus on ca 1/40 kogu energiatootmisest, on taastuvenergia toetused saadavale energiaühikule, st kWh-le või MWh-le 10x (kümme korda) suuremad kui fossiilkütustele.

2. Vesiratast saab kasutada energia tootmiseks.

Tõsi. Hüdroenergiat saab kasutada ja kasutataksegi. Hüdroenergial on palju häid omadusi, alates taastuvusest kuni selleni, et see sobib ideaalselt päikese ja tuule rämpsenergia silumiseks, sest hüdroturbiine saab eriliste probleemideta ühe käeliigutusega sisse-välja lülitada.

„Aga” tuleb järgmise punkti juures:

3. Tammid on ilusad asjad ja järv selle taga tore patarei.

Hüdroenergia saab katta maksimaalselt umbes 1% tööstusriikide energiavajadusest ja sellest ei jätku juba täna päikese ja tuule rämpsenergia kompenseerimiseks. Jah, on võimalik veel maid üle ujutada, aga siis ei räägi me enam rohelisest energiast, vaid looduskatastroofist, inimeste kodudest väljaajamisest, põllumaade ja metsade üleujutamisest, ökosüsteemi pöördumatust laastamisest suurte pinnasetöödega, liigilisest vaesumisest ja nii edasi ja nii edasi.

Hüdroenergiat ei anna Euroopas-Ameerikas eriti rohkem kasutusele võtta, see ei saa kasvada tänasest rohkem kui ca 1,2, maksimum 1,5 korda ilma keskkonnahoiuga jõhkrasse vastuollu sattumata. 1975. aastal purunes Hiinas Banqiao tamm, hukkunute arv oli tõenäoliselt sinna 200 000 kanti.

4. Päikese ja tuule tööstus loob töökohti.

Tõsi. Sellega oleks kõik korras, kui töökohtade loomine oleks mingi eesmärk omaette. Aga ei ole ju – terve tehniline tsivilisatsioon on käima läinud efektiivsuse suurendamise suunas või lihtsamalt öeldes – et vähem rasket, räpast ja tuima tööd teha.

Kõik algab ja lõppeb suhtega, palju ühe või teise energiaallika puhul on kulutatu ja võidetu suhe. Fossiilsete kütuste puhul on see 10-12, rohelisel energial ca 4x väiksem – st ühe kilovati energia saamiseks tuleb 4x rohkem tööd teha. Tuleb saata hiinlased mürgiseid ja keskkonnaohtlikke muldmetalle kaevandama, keerata pinnas segamini tuulikute vundamente rajades ja nii edasi. Kui see on võit, siis muidugi…

5. Costa Rica on aastast 2016 praktiliselt täielikult taastuvenergia peal.

Tõsi. Aga esiteks on Costa Rica vaene, olematu tööstusega riigike (GDP inimese kohta isegi Eestist 2x väiksem), teiseks on see väga mägine ja kolmandaks üks vihmasemaid kohti maakeral. Jah, kui sul on tohutult vett ja tohutult sügavaid, kõigeks muuks kasutuid orge, kuhu seda koguda, võib tõesti 4/5 elektrit saada hüdroenergiast. Ja nüüd arvutagu keegi välja, kui mitu tänase maailma tuumapotentsiaali on vaja, et muuta terve Euroopa-Ameerika nii mägiseks; ja ikkagi jääb küsimus, kuidas vihm sadama panna – või lahendab kaasnev tuumatalv sellegi mure?

Ühesõnaga, mis mõtet on vehkida näidetega, mis on 99,9% inimkonnale absoluutselt kasutamiskõlbmatud?

6. Üks tuulik võib toita energiaga väikest linna.

No jumal appi, kaua võib sellist demagoogiat ajada? Jah – kui tuul puhub. Kui selline „keskmine” tuulegeneraator annab 2MW ja ühe majapidamise elektritarbimine jääb kilovati kanti ja ühetoalise korteri oma ca 300 vati kanti, toidab tuulik tõesti väga ligikaudu 5000 inimese kodud. Kui tuul puhub. Eriti juhmidele kordan veel kord – kui tuul puhub. Aga karm statistika näitab, et sobiv tuul puhub umbes kolmandiku aega. Akud unustage ära. Järelikult ülejäänud aja kasutab see asula tagatud energiaallikaid.

Järgmine punkt on täielikult ära tõlgitud, et illustreerida, missugust kuremöla siis ikkagi inimestele aetakse:

7. Roheline energia on usaldusväärsem kui energiavõrk.

Elektritarbimine muutub päeva ja aastaaegade lõikes. See on üks fakt taastuvenergia kohta, mida enamik inimesi ei tea. Energiatarbimise hindamine on üks suur osa elektriinseneride tööst, see süsteem ei ole ideaalne. Tormid võivad teinekord põhjustada isegi nädalatesse ulatuvaid elektrikatkestusi. Roheline energia ei tule ühest allikast. See on hajutatud ja tuleb erinevatest allikatest.

Energiatarbimine tõesti muutub päeva- ja aastaaegade rütmis. Selleks on välja mõeldud energiapiirkonnad (me kuulume siiani Loode-Venemaa energiapiirkonda – sest see on mõlemale kasulik) ja suured tööstustarbijad, muide, teatavad oma vajadustest ette. Söe- ja tuumajaamade töökindlus on reeglina üle 90% ja rohkem kui sajand kogemust on õpetanud neid sobivalt reguleerima, et ööpäeva ja sessoonsete kõikumistega toime tulla.

See ei ole absoluutselt võrreldav päikese ja tuule juhuslikkusega – energiasüsteemid peavad tänapäeval lihtsalt olema piisava varuga ka rämpsallikate kompenseerimiseks. Ja päikese- ja tuulejaamad on ühendatud täpselt sellessesamasse, ühte ja ainsasse energiavõrku, nii et väited tormikatkestuste ja erinevate allikate kohta on puhas pläma.

8. Päike on kõik, mida me vajame.

Selle punkti all on juttu päikeseenergiafarmide rajamisest Kuule.

Jah. Tore. Mulle ka meeldib fantaseerida. Aga esiteks, millal? See võib lahendada järgmise sajandi energiatarbimise. Kas veame kihla, et Kuu-päikesejaamad ei anna ka 30 aasta pärast tuhandikkugi Maa energiavajadusest? Teiseks – kuidas see kola Kuule saada? Olgu, isepaljunevad robotid, kohalikud kaevandused – aga ikkagi tähendaks see aukartustäratavas koguses raketistarte. Kolmandaks – kuidas seda energiat siia saada? Mikrolained, laserid? Jah, põhimõtteliselt võimalik, aga kasutegur on madal ja siis läheb midagi viltu ja energiakiir põletab üle Maa sellise toreda musta raja…

Lühidalt – selline on rohelise energia pooldajate koondpilt. Esiteks hunnik pooltõdesid, siis näpuotsaga toredaid, kuid antud kontekstis kasutuid teadusfakte, seejärel demagoogiat ja lõpuks kasutut fantaasiat. Tere tulemast rohepettuse imelisse maailma.“

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused