Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Austraalia teadlaste uuring lubab teha järeldusi ka eesti keele püsimise osas

-
20.12.2021
Noorte õpetamine emakeeles annab keelele ellujäämise tagatise. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Eesti keele püsimine on osade inimeste hinnangul tugeva kahtluse all, teised leiavad, et pole sel häda midagi – midagi saab aga teada ka välisuuringutest.

Austraalia teadlased prognoosivad värskes uuringus, et kui tõhusaid kaitsemeetmeid tarvitusele ei võeta, siis on juba selle sajandi lõpuks maailmast praegusega võrreldes kadunud 1500 keelt.

Praegu ulatub tunnustatud keelte arv maailmas umbes seitsme tuhandeni. Neist umbes pooli võib uuringu autorite hinnangul pidada ohustatuks.

Lindell Bromham Canberras tegutsevast Austraalia Rahvusülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid mitmesuguste tegurite mõju keelte säilimisele. Nad kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution muu hulgas, et vastupidi laialt levinud eeldusele ei tarvitse kokkupuuted teiste keeltega tingimata oht olla.

Kui piirkonna algasukate keele kõnelejad suhtlevad teiste naabruses elavate põlisrahvastega, siis ohtu ei ole. Oht tuleneb aga liiga suurest kokkupuutest suurema ja domineerivama keelega.

Eestis on see oht väga tugev, eriti vene keele poolt, sest siin on tugev vene kogukond, kelle emamaa on kohe Peipsi taga, samuti veab Reformi- ja Keskerakonna valitsus sisse ohtralt tööjõudu endisest Nõukogude Liidust, luues siin isegi venekeelse töökeskkonna, eriti ehitustel.

Bromham ja kolleegid märkasid, et suurema kadumisohuga seondub näiteks teevõrgu tihedus keelealal. Paremad teed võimaldavad suurel keelel väiksemast piltlikult öeldes tõhusamalt üle sõita.

Kui arvestada seda, et Vesterbäcke ja Co kavandab lahealust tunnelit, mida jätkab Rail Baltic, siis saab ilmselt teoks sagimine multikultuursete Soome ja Saksamaa vahel, mis eesti keelele kuidagi hästi ei mõju.

Selgus ka seos, et mida rohkem kooliharidust põlisrahva lapsed saavad, seda suuremas ohus nende keel on. Seos tuleneb küllap asjaolust, et hariduse keeleks on võõras ja domineerivam keel.

Seda on Eestis näha inglise keele mõju kasvust, nii eestikeelsete õppekavade kadumisest kui ka ingliskeelsete lisandumisest kõrgkoolides, kui ka sellest, milliseks kultuskeeleks on siingi noorte seas saanud inglise keel, ja seda oma emakeele arvelt. (ERR-UU)