Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Baltikumis on välispoliitilise initsiatiivi enda kätte võtnud Leedu, Eesti on mannetu

-
25.04.2022
Balti riikide välispoliitika tugevaim liider on Leedu välisminister Gabrelius Landsbergis.
© 2X Scanpix

Eesti peaminister Kaja Kallas teeb küll massiivset poliitturismi, et näidata ennast õblukese naisena maailma suurte meeste seas, kuid suurt tolku sellest pole – Leedu oma initsiatiividega on juba ammu Balti riikide seas välispoliitiline liider.

Leedu puhul on eriti aktiivne välisminister Gabrielius Landsbergis, kelle kõrval Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kahvatub üha enam, pealegi on leeduka sõnumid Eesti ministri kantseliitlike loosungite kõrval eriti jõulised. Nii ütles Landsbergis Venemaa agressiooni toetava patriarh Kirilli kohta, et too ei tegele mitte pastoraalse hoolitsuse, vaid hingede hävitamisega.

Meedias ilmuvad üha uued pealkirjad Leedu tegevustest: “Leedus on külmutatud 24 miljonit eurot Vene ja Valgevene raha” (Postimees, 20. aprill), “Leedu tegi Euroopa Liidule ettepaneku kehtestada sanktsioonid õigeusu kiriku patriarh Kirilli vastu” (Delfi, 24. aprill), “Leedu kutsus oma suursaadiku Venemaalt tagasi” (ERR, 4. aprill), “Leedu rahandus- ja välisminister Gintarė Skaistė ja Gabrielius Landsbergis kutsusid G7 riike üles peatama Venemaa ja Valgevene liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides” (BNS, 14. aprill), ja nii edasi.

Eesti ministrite tegevus on selle kõige kõrval kahvatu. Isegi Kallase-Liimetsa ettepanek kasutada Venemaale makstavat gaasiraha Ukraina ülesehitamiseks, paigutades see vastavasse fondi, on pigem ulmeline ja teostamatu, kuigi tundub heana – Venemaa lõpetab pigem gaasitarned üldse, kui laseb oma gaasirahadega Ukrainat toetada.

Samas aga teatatakse ikka veel Vene tankeritest Tallinna reidil Kakumäe kandis ning Eesti valitsuses nämmutati pikka aega otsusele jõudmata, kas Venemaa agressiooni toetavaid artiste ikka tuleks piiri taha jätta, ning lahenduski tuli lahja – mitte riiklikul tasemel keeld, vaid valitsuse suunis kontserdikorraldajatele neid mitte kutsuda.

Eesti meedia kirjeldab Kaja Kallase välisvisiite suurte saavutustena, rõhudes just sellele, milliste tipp-poliitikute seltskonnas siinne valitseja liigub, kuid reaalseid tulemusi sealt ei tule ja ka Vene-vastased initsiatiivid on Stenbocki majast lahjatena tulnud. Küll aga vaikis meedia siis, kui Kaja Kallas tuli NATO tippkohtumiselt tagasi tühjade kätega ja liitlaste lisaväed saadeti Baltikumi asemel Ida-Euroopasse. Palju kisa, vähe villa – see pole välispoliitiline postulaat, kuigi meedia selle alusel tegutsebki.

Lääne meedia võib Kaja Kallase intervjuude järgi teda esile tõsta, aga Eestile pole sellest mingit kasu, eriti kui peaminister särab sisutühjas välispoliitikas, kodus aga käib elu endiselt alla ning näiteks sõjapõgenike saabumist ei kontrolli keegi.

Leedus on aga välispoliitiliselt aktiivne kogu ladvik: peale välisministri ka peaminister Ingrida Šimonytė ja president Gitanas Nausėda.

UU

Nii näeb välja Kaja kallase välispoliitika.