Olen ennegi kirjutanud sellest, kuidas Eesti riigis raha tuulde pillutatakse. Kala mädaneb peast.
EAS-i ja Kredexi liitmisel tekkinud rahajagamise-masina ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) töötajate arv kasvas mullu 392 inimeseni ning keskmine palk oli 3616 eurot ehk 380 eurot suurem kui eelnenud aastal. EISA juhi Kati Kusmini palk on 9500.- eurot, mis on suurem kui peaministril.
Koondnumbrites toodi, et kulud moodustasid 2023. aasta eelarves 260,2 miljonit eurot. Nendest makstud toetused olid 197,5 miljonit, rakenduskulud 39,4 miljonit ja tööjõukulud 21,1 miljonit eurot, lisaks tehti 2,2 miljoni euro eest investeeringuid.
Kui võtta aluseks need numbrid, siis 197,5 miljoni euro laialijagamiseks kulus asutusel 60,5 miljonit eurot. Ehk nii-öelda ise söödi igast kolmest eurost ära üks.
Läinud aastal sai maksumaksja seda positsiooni toetada 38 miljoni euroga. Sinna alla lähevad administreerimiskulud 5,8 miljonit eurot, millest omakorda 3,4 miljonit on info- ja PR-teenuste kulu. Lähetuskulud ehk reisid läksid EISAs läinud aastal maksma 1,2 miljonit eurot. Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja muude ürituste kulud läksid omakorda maksma 19,2 miljonit eurot.
Et administreerimise all jäi PRist väheks, siis telliti selle positsiooni alt PR-nõustamist veel 2,3 miljoni euro eest. Ühesõnaga, 392 töötajast jäi veel väheks ja 2,3 miljoni eest tuli veel raha laiali jagada.
See on ainult üks näide raha raiskamisest sihtasutuste ja ametite pikas reas.
Mati Kuklane, EKRE poliitik