12.07.2020
Lasteaiad ja koolid võivad Eestis tühjaks jääda “liberaalsete väärtuste” tõttu. Pilt on illustratiivne.
Pedofiilia on ülemaailmne probleem, mis ei piirdu lihtsalt “kommionudega”, vaid see kuritegelik nähtus levib ka ideoloogiate kaudu.
Sotsiaalmeedias käib endiselt arutelu Rita Holmi tegevuse ja tema advokaadi algatatud kohtuasjade üle, samuti tõstis EKRE Riigikogu saadik Kert Kingo üles laste seksuaalõpetuse vastavuse eetika- ja moraalinormidele.
Kert Kingo saatis nii haridusminister Mailis Repsile kui justiitsminister Raivo Aegile kirja, milles palus selgitada, kuidas on reguleeritud koolieelsete laste seksuaalkasvatus. Kingo viitab oma kirjas trükistele „Koolieelses eas laste seksuaalkasvatuse“, mida on lasteaiaõpetajatele jagatud.
Saadik tõi välja õppematerjalis oleva harjutuse lastega: „Mängite sõbraga koos tema kodus. Olete tema toas. Ta näitab sulle oma nokut. Mängige iga olukord mõne lapsega läbi. Võtke enda peale initsiatiivi haarava täiskasvanu või lapse osa. Rääkige lastele, et erinevates olukordades reageerimine on väga individuaalne. Ei ole õigeid ega valesid reaktsioone,“ seisab kirjas illustratiivse pildi all.
Ei pea olema eriti suure fantaasiaga, et kujutada ette, milline kingitus pedofiilidele kandikul ette kantakse. Eelkooliealisele lapsele räägitakse sellest, kui normaalne on oma suguelunditega mängimine – seda selgitab täiskasvanu, sedakorda küll õpetaja-kasvataja. Laps saab autoriteetse inimese suu läbi kinnituse, et see olevat normaalne.
Järgmisena kohtab ta “kommionu”, kes on lahke ja meeldiva olemisega, nagu ka kasvatajatädi, ja too hakkab rääkima täpselt sama juttu, et kui normaalne see on ja nad võiksid seda koos teha. Laps, kellele on asjast lasteaia positiivne kuvand antud, nõustub sellega ja pedofiil saabki oma.
Ei maksa rääkida sellest, et lasteaias hoiatatakse lapsi ka ohtude eest – lastel puuduvad kogemused ja oskused halba heast eristada, nad on sageli usaldavad, hoiatused võivad ununeda, neist võidakse erinevat moodi aru saada ja nii edasi. Kui juba üks laps hoiatused unustab ja “kommionuga” kaasa läheb, on kuri juba karjas. Lapsed aga on väga erinevad, eriti ohus on vaimselt ebastabiilsemad.
Laste varajane seksualiseerimine teenib igal juhul pedofiilide huve ja lühendab samas laste lapsepõlve – koolieelsed tüdrukud peaksid mängima nukkudega ja poisid autodega, mitte näppima ennast või vastastikku teineteist, selleks on hilisemad ajad.
Pärast homoseksualismi “kapist välja toomist” on ennustatud, et järgmisena legaliseeritakse pedofiilia – alustatakse seksuaaleluks lubatava vanuse alandamisest, tõstetakse esile need kultuurid, milles on lubatud lapspruudid ja -naised, harjutatakse lapsi varakult seksuaalsete teadmistega ja lõpuks on verinoored sekspommid valmis “kommionudele” sülle langema. Pole ka saladus, et sellist lõtvust ergutavad ennekõike vasakpoolsed ideoloogiad.
Isegi kui paljud liberaalid nimetavad eelpool toodud juttu ülepingutamiseks, ei saa keegi eitada seda, et “noku-tussumängudega” ära harjutatud lapsed satuvad kiiremini nende kätesse, kes ütlevad: “Kas teile siis lasteaias ei räägitud, et selles pole midagi halba?”
Varane seksualiseerimine seab laste puhul ohtu kõik – normaalse arengu, turvalisuse, tervise, vaimse stabiilsuse ja kõik muu, kokkuvõetult lapse tuleviku. Seepärast peab ühiskond sellele ütlema kindla “ei”.
UU