12.09.2022
Ajakirjandus otsib ikka sogast vett.
Meediekspert ja õppejõud Ragne Kõuts-Klemm on Sirbis mures meie ajakirjanduse tuleviku pärast, sest praegune tendents toob meediavabaduse seisukohalt küsitavaid tagajärgi ja ajalehte kasutatakse üha enam poliitilise võitlusvahendina.
Ragne Kõuts-Klemm kirjutab, et ta on jälginud Postimehes ilmunud arvamuslugusid ja hoidnud silma peal toimetuse koosseisude vahetumisel. „Kas Postimees teeb revolutsiooni Eesti ajakirjanduses? Või peab lehe suundumus hoopis murelikuks tegema?“ küsib ta.
Ragne Kõuts-Klemm: „Viimase aja valikud personalipoliitikas paistavad avalikkusele kui ühe kindla poliitilise maailmavaate eelistamine. Või millele osutab Postimehe arvamustoimetuse koosseis, kuhu on koondunud mitu ühe erakonna taustaga toimetajat? Ma ei usu võimalikkusesse vahetada päevapealt maailmavaadet või et ajakirjanikuna saab asuda tegutsema puhtalt lehelt. Kuigi käibib kujutlus lugejast ja tema „haugi mälust“, siis poliitiline kuvand ei jäta ametit vahetanud uut toimetuse liiget ka tema uues rollis. Lugeja hindab selle alusel kogu väljaande suunitlust.“
Ta osutab, et viimasel kolmekümnel aastal on Eestis ajakirjanike tsunftis teravalt jälgitud, et ükski ajakirjanik ei muutuks ühe või teise erakonna häälekandjaks ning, et taasiseseisvunud Eestis on ajakirjandus püüdnud juhinduda tasakaalustatuse ja erapooletuse põhimõtetest.
„Turg on väike ega suuda ülal pidada iga erakonna maailmavaadet kandvat meediakanalit,“ märgib Kõuts-Klemm.
Ta ennustab, et selline revolutsioon Postimehes ei jää märkamata ka pressivabaduse indeksite koostajatele ning järgmises pressivabaduse edetabelis on Eesti taas mõne astme allapoole langenud.
Praegu jääb tema sõnul mitmekesisema arvamusplatsi hoidmise ülesanne Delfi Meedia, Õhtulehe ja ERRi kanda. Paraku on märgatav, et Isamaa nägu Postimehe kontserniga konkureeriv meediamaja Delfi Meedia püüab hoida ka poliitiliselt vastasjoont, kaldudes hoopis teise äärmusesse.