27.01.2023
Õli valab tulle ka meedia, kelle info on väga üheülbaline.
Reformierakonna valitsedes on kasvanud salastatuse tase, ilmub vastuoluline info ja meedia valetab – tõsist pilti toimuvast on raske saada.
Kui Statistikaameti inimesed käisid EKRE fraktsioonis, küsis Jaak Valge, et miks erinevad statistikaameti ja rahvastikuregistri andmed eestlaste arvukuse osas umbes 14 000 inimesega, vastas üks statistikutest külma kõhuga, et erinevates keskkondades võivadki andmed erineda. Kui EKRE saadik küsis, et millistele andmetele peavad siis poliitikud nii kõnedes kui arenguid planeerides tuginema, selget vastust ei tundnud.
Sama olukord valitseb ka erakondade populaarsuse uuringutes. Norstati puhul kõigub EKRE toetus 20-25 protsendi vahel, Kantar Emori puhul jään see protsent alati alla 20. Uuringufirmad ise väidavad, et neil on erinevad meetodid, aga fakt on see, et inimene, kes tahab saada pilti erakondade hetkepopulaarsusest, seda ei saa. Või siis peab ta valima erineva info järgi, mis talle meeldib. Või arvutama ise keskmise näitaja.
Nüüd aga üllatas Turu-uuringute AS: Reformierakonna toetus on 26, EKRE-l 25 protsenti. Keskerakonnal 16, Eesti 200-l 13 ja Isamaal ning sotsidel 7 protsenti. See tõstab veelgi teravamalt üles küsimuse: mis toimub?
Eestis on kolm uuringufirmat, kelle uuringud kunagi ei kattu. Seega on võimatu tegelikust olukorrast aimu saada. Samas aga ongi Eesti riiklikus süsteemis suund sellele, et andmed peavadki olema segased. Nii ole see eestlaste protsendiga viimases rahvaloenduses, kus mitme emakeele ja erinevate keelte oskusega aeti pilt võimalikult segaseks ning lõpuks söödeti ette eestlaste protsent kahe kolmandiku juures, kus ta on väikeste kaldumistega olnud nõukogude ajast saati.
Lõpptõdemus on ikka see, et Eesti riigis on objektiivseid andmeid saada raske kui mitte võimatu.
Lõpetuseks üks Varro Vooglaiu postitus: “Jagan üht ca paari nädala eest mulle saadetud kirja, muidugi kirja autorit esile toomata. Saab siis näha, kas peagi antakse avalikkusele sedasi tehtud “uuringute” tulemustest teada…
“Tere, hr Vooglaid!
Minuga rääkis üks … pärit eestimaalane, üle 70 proua, kes valdab vabalt eesti keelt. Telefoni teel olevat teda küsitletud, sotsioloogilise uuringu läbiviimiseks. Talle tundus, et küsiti, kas „paarid“ võivad tema arvates abielluda. Tema vastas, et kui tegemist on paaridega, siis võivad. Hiljem jäi ta mõtlema, mida siiski küsiti ja kas soovitav vastus oli juba ette programmeeritud.
Selgitasin talle, et kui tal jäi tähele panemata sõna „samasoolised“ [s.t samasoolised paarid], siis sai tõesti eksitavale küsimusele eksitav vastus antud, mis ei pruugi tema arvamust objektiivselt kajastada. Märgata oli, et küsimus ja vastus (nagu need välja kukkusid) ei anna inimesele rahu.
Kirjutan seda Teile sellepärast, et tõenäoliselt tahetakse lähiajal, enne valimisi välja tulla sotsioloogilise uurimuse tulemustega, mille kohaselt üle poole Eesti elanikest pooldab homoabielu. Mingit muud seletust sellele jamale ma leida ei oska.”
Uued Uudised