Eesti haridussüsteem võtab õpilastelt ära vastutustunde ja enese tõestamise vajaduse

Arvamus,
TTÜ, Tehnikaülikool
©UU
Eesti vajab tarku noori ülikoolidesse, aga nende tase rikutakse juba eos ära. Pilt on illustratiivne.

Juba ammu räägitakse sellest, et vabakasvatuslikud võtted haridussüsteemis loovad üha uusi põlvkondi vaesestuva teadmiste- ja oskustepagasiga kodanikke, kuid “hoolivuse” sildi all jätkatakse endiselt laste rumalaks jätmist.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) soovib kehtestada alaliselt reegli, mis lubaks põhikooli lõpetada ka neil, kes oma lõpueksamitele pelgalt kohale lähevad, kirjutab ERR.

Eesti emakeele õpetajate seltsi juht Kaja Sarapuu aga märgib, et riik saab eksamitelt olulist infot nii õpilase kui koolide taseme kohta. Kuid see eeldab, et eksamitel pingutatakse.

“Kui me jääme selle peale lootma, et õpilane on väga-väga teadlik, siis tegelikult alati see nii ei pruugi olla. Ja eelmise aasta kogemus oli samuti selline, et on õpilasi, kes pigem üldse ei läheks eksamile, sest nad ei viitsi seda teha. Nii et on oht, et kui me laseme eksamid nii vabaks, siis me tegelikult seda adekvaatset tagasisidet ei pruugi saada. See tagasiside ei ole lihtsalt usaldusväärne,” rääkis Sarapuu.

“Progressiivne” haridussüsteem aga võtab õpilastelt üha enam ära vajaduse oma teadmisi kinnistada ja oma küpsust tõestada – leitakse, et küll noored ise kasvavad. Selle kohta ütlevad küünikud – laske lastel ise otsustada, mida nad söövad, ja te näete paari aastaga, mis on nende hammastest ja figuurist saanud.

Pedagoogikateadlane Peep Leppik kirjutas juba aastaid tagasi: „Kui lõpueksamite asemele pakub riik teisi võimalusi /tagasisideks/ põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta“ (samas liigume ju kohati hindamisvabade koolide suunas), siis on selge, et haridusametnikud  on valinud ka Eestile ameerikaliku (avaliku) kooli tee, kus sisulist haridust ei saa – väikerahva hariduse-kultuuri surm paari põlvkonnaga. /…/ Kui 2018. aasta suvel ajakirjandus kajastas mitmes Euroopa riigis inimeste arukuse (IQ) langust viimase põlvkonnaga 7 standartpunkti, siis meil arutelu ei alanud, sest kuue riigi hulgas oli ka Eesti (!?) – Soome, Norra, Hollandi, Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrval. Kas meid „rahustab“  heaoluriikide naabrus või kiidame end häbitult edasi?”

Lääne ühiskond nüristub silmnähtavalt, sest kool kaotab kasvatusliku funktsiooni ning andub õpilaste vabadusele – tulemuseks on noored täiskasvanud, kel on tegu mitte ainult eneseväljenduse, vaid isegi lugemise, kirjutamise ja tekstidest arusaamisega.

Tänane maailm kasvatabki ilmselt idioote, kes ei saa ka elektrihinna katastroofilise tõusu korral arugi, mis toimub, ja maksavad sõnakuulelikult hiigelarved ära – neid pole lihtsalt õpetatud oma peaga mõtlema ja nad kuulavad nende selgitusi, kes rahakotte tühjendavad.

Tänavuse tõelise talve oludes toimus alles hiljuti noorte kliimavõitlejate järjekordne koosolemine ühes Tallinna pargis – nad on sedavõrd ajupestud, et ei näe isegi külma ja lund enda ümber.

UU

Peep Leppik: rääkigem ikka ja taas arukuse allakäigust, just Eestis

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused