15.11.2021
Eesti Pank
Eesti Pangas toimus reedel seminar, kus arutati töörände mõju Eesti majanduse tulevikule ja nagu märkis üritusel osalenud EKRE Riigikogu saadik Jaak Valge, oli migratsioonireeglite lõdvendamise vastu vaid üks Eesti demograafilise olukorra pärast mures olev inimene, kõik teised rääkisid vaid võõrtööjõu sisserände vabamaks laskmisest.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on Eesti juba kuus aastat riik, kuhu tuleb elama ja töötama igal aastal rohkem inimesi, kui siit lahkub; seda asjaolu peab tema sõnul arvestama arutades töörände mõju Eesti majandusele. “Kuna tööränne on mitmepalgeline teema, siis soovisime pakkuda platvormi asjalikuks aruteluks ja tuua kokku võimalikult palju erinevaid vaatepunkte,” ütles Müller pressiteate vahendusel.
On teada, et peale eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ei seisa praegu mitte keegi vastu töörände vabakslaskmisele, mis teostumise korral tähendaks, et eestlaste osatähtsus demograafilises pildis langeks järsku, sama järsult suureneks venekeelse elanikkonna osa ning lisaks tekiksid suured kogukonnad Kolmanda maailma riikide kodanikest, sest pangem tähele – pearõhk on siiski tööjõu sisseveol väljastpoolt Lääne majandusruumi.
Laias laastus toimub Eestis just see poliitika, mille algatas NLKP – ehk tööjõu sissevedu liidutehastele (nüüd rahvusvahelistele firmadele) ja millise vastu oli suunatud kogu Laulev revolutsioon alates nn fosforiidisõjast. Ainult et nüüd viiakse see ellu eestlaste endi kätega, mis on veel eriti võigas.
Üheks demagoogiarelvaks on jutt sellest, kuidas e-riik Eesti vajavat IT-spetsialiste – ja alati taandub küsimus lõpuks ehitajatele ja farmitöötajatele, sest oskustööliste sisseveoks kehtivad juba ammu lihtsustatud reeglid.
Nüüd on küsimus Eesti Panga rollis, mis peaks justkui olema sõltumatu asutus, kuid on nüüd alustanud migratsioonipropagandaga, sest nagu ütles Jaak Valge, olid kõik sõnavõtud peale tema seisukohtade, leevendusi heaks kiitvad.
Möödunud nädalal levis uudis, et valitsus plaanib oluliselt leevendada piiranguid kolmandatest riikidest pärit töötajatele. Eestis töötamise luba pikeneks ühelt aastalt kolmele. Uus kord jõustub plaanide järgi 2023. aasta algusest. Ilmselt oli Eesti Panga “platvorm” mõeldud sellele toe andmiseks.
Nii on Eestis alanud pealetung massimigratsioonilt pidurite mahavõtmiseks või vähemalt sondeeritakse pinda, kuidas ühiskond selle vastu võtab. Oodatavaks võõrtööjõuks aga pole kindlasti IT-spetsialistid, vaid ehitusele tulevad Stjopad ning lauta oodatavad Oljad, pluss Bolti-Wolti neegerkullerid ja teised Kolmanda maailma vähenõudlikud (või hoopis töödpõlgavad) asukad, kellele ei kehti ka mingidki koroonapassid.
Eesti Panga nõukogu eesotsas on Isamaa veteranpoliitik Mart Laar, kes ei tundu küll muretsevat ei massimigratsiooni ega ka Eesti Panga seisukohtade pärast, kuigi Eesti üleujutamine võõrtööliste, eriti aga venekeelsete slaavlastega on ekstentsiaalne oht eestlusele, eestlastele rahvusena, eesti keelele, kultuurile ja rahvusriigile. Kunagisel rahvuslasel Laaril on põhiseaduse preambul täiesti ununenud.
Ühiskonna ohutunnetus peaks praegu olema just eriti kõrge, sest maailmas toimuvate kriisisündmuste varjus avatakse vaikselt ja märkamatult migratsiooni tagauksi.