19.02.2022
Toomas Kivimägi Riigikogus. Pilt on illustratiivne.
Pärnu linnavolikogu otsustas võõrandada volikogu reformierakondlasest liikmele Toomas Kivimägile linnale kuuluva Tulbi 16 kinnistu, kuhu Kivimägi 2001. aastal hoonestusõigusega endale eramu ehitas, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu linnavolikogus opositsioonis EKRE esindajad leiavad, et tegemist on ilmselge korruptsiooniga. Sellest kirjutab volikogu liige Edmond Penu sotsiaalmeedias järgmist.
“Elame põneval ajastul, kus kõik normaalne on pööratud äraspidiseks – nii tehakse korruptsioonihõngulisi tehinguid süümepiinasid tundmata lausa päise päeva ajal, sõites üle nii Pärnu linna kui pärnakate huvidest.
Üheks tegelaseks on Toomas Kivimägi (Reformierakond), kes on juba varasemalt tuntud kui värvikaid ja pedofiiliahõngulisi ettepanekuid teinud saadik Riigikogus.
„Kas abielu võib sõlmida alates 12 eluaastast?”;
„Kas abiellumiseks peaks olema vaja laste nõusolekut?”;
„Kas lubada abielu mitme isikuga?”;
„Kas lubada Eestis abielu ühe mehe ja kolme naise vahel?”;
„Kas lubada Eestis abielu ühe mehe ja nelja naise vahel?”;
„Kas lubada Eestis ka mitme mehe pidamist?”
„Kas peaks keelustama abielu sõlmimise kirikus?”;
„Kas Eestis tuleks keelustada kirikute tegevus?”
See räägib otseloomulikult ühest üleolevast ja ülbest egotsentristist, keda tegelikult ei huvita pärnakate arvamus!
Aga et sellest veel vähe ei ole, siis võeti neljapäeval Pärnu linnavolikogus koalitsiooni häälteenamusega vastu pretsedenditu otsus, anda Pärnu linnas nn “noorele maavanemale” võimalus otsustuskorras linnalt ärastada tema eramu alune krunt, kasutades selleks mitte enampakkumisel tekkivat turuhinda, vaid “eksperthinnangute” kaudu välja selgitatud keskmist hinda 134 000 eur, mis oleks võinud olla ka kuni kolm korda kõrgem või sootuks madalam.
Küllap meist igaüks tunneb vähemalt kolme hindajat ja ehk võeti hindajate poolt arvesse ka asjaolu, kui palju maksab pärnakate õiglustunne? Pärnu rannarajoonis asuva hetkel veel linnale kuuluva krundi suurus on 663 m2, mis koos linna maal asuva kurikuulsa tenniseväljaku servituudiga moodustab kokku 1063m2 suuruse maa-ala.
KRUNDID OLEKS TULNUD LIITA JA ENAMPAKKUMISELE PANNA!
Abilinnapea Irina Talviste (Reformierakond) rääkis volikogu ees, et otsus sündis linna huvidest lähtuvalt, kuna linnaeelarve pidavat olema väga pingelises seisus ja linnale on hädasti raha vaja! Volinikele jäi mõistetamatuks, miks siis linn ei olnud huvitatud linna maa enampakkumisele panemisest. Kas linnal ei olnudki huvi teenida linnakassase rohkem raha, või sooviti teha Toomasele lihtsalt linnapoolset kingitust, kellel oli mõni päev tagasi sünnipäev?
KUIDAS TAOLINE KRUNT ÜLDSE TEKKIS JA KIVIMÄE KÄSUTUSSE SATTUS?
Olukorras kus linna juhtimises on kõik valesti, mis valesti veel olla saab, luuakse rahva õiglustunnet räigelt riivav pretsedent. Rahvas on nii kui nii kaotamas usku oma valitsejatesse, oleks kätte jõudnud justkui viimnepäev, kus volikogu ette on toodud ridamisi kahtlase väärtusega eelnõusid, olgu selleks Ihna detailplaneering või Jüri Jaansoniga (Reformierakond) seotud Vanapargi tn 1.
Tõsiselt halvaendeliseks indikatsiooniks on saanud ka linnaelanike lahkumine linnast, ca 500 inimest lahkub aastas, kokku 3000 inimest on jalgadega hääletanud 10 aasta jooksul, kus linna on juhtinud Romek Kosenkranius.
Olukord pole kiita, kui pärnakatele silla ehitamise asemel nähakse vaeva, kuidas skeemitajatele olukordasid söödavaks teha, linnajuristid pühivad higi, et kõige sellega toime tulla. Kolme kinnisvarahindaja arvamuse kaudu maa kinkimine ühele mõjukale inimesele on kuritegu, kuna ühelgi pärnakal sellist võimalust ei ole ega tule. Ajastus on õige, Toomasel on 16. veebruaril sünnipäev, küllap on Toomas väärt ka üht pidulikul tseremoonial üle antavat vapimärki ja miks mitte ka teeneteristi, tal on õnnestunud see, mis teistel ei ole.
Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimees Kivimägi on huvitav inimene, tegus ja nahhaalne.
18. oktoobril 2021 Reformierakonna valimispeol saatis Kivimägi Pärnu Postimehe kaudu kõigile pärnakatele sõnumi, et kui Reformierakonda Pärnus koalitsiooni ei võeta, siis mingit silda Pärnusse ei tule. Ehk teisisõnu, silla ehitamiseks vajalike rahakraanide hoovad on Reformierakonna käes ja nad on nõus neid paotama vaid nendele, kes nendega koostööd teevad. Kas see ei kõla kui mõjuvõimuga kauplemine? Vaata siit: https://fb.watch/be-Uy3PnAm/
Kivimägi seda silda ei ehitaks ja Euroopa struktuurfondide raha silla jaoks läks vaatamata Kivimäe ähvardusele Pärnu jaoks sellegipoolest kaduma, tinglikult õeldes otsides riigimehelikuse viimseid riismeid ei tohiks Kivimägi ja tema meeskond täna koalitsioonis ollagi, sest kokkulepe ju ei pidanud.
Selle asemel on aga hakatud suure järjekindlusega volikogust läbi suruma väga tundlike eelnõusid.
Kronoloogia
Kivimägi sai aastal 1993 Pärnu maavanemaks. Juba kolm aastat hiljem 1996 aastal taotleti tenniseväljaku alune maa riigi omandist munitsipaalomandisse.
Maavanemana aitas ta igati kaasa, et tenniseväljaku alune maa saaks 1996. aastal kantud linna registrisse. See oli ka aasta, kui esimene laste treeninggrupp Pärnu Kalevi Spordikoolis Uno Koorti juhendamisel alustas, klubi ise asutati 1998. aastal.
2001. aastal seati Pärnu Linnavolikogu poolt klubi kasuks hoonestusõigus 4813m2 suurusele kinnistule aadressiga A.H.Tammsaare 18a. Suure laste ja tennisesõbrana sai tollane maavanem tenniseklubiga kaubale, et klubi eraldab laste sportimiseks mõeldud 4813 ruutmeetri suurusest kinnistust 663 ruutmeetrit talle väikeelamumaaks. Pärast kinnistu moodustamist korraldas linnavalitsus maavanema palvel avaliku hoonestusõiguse enampakkumise, kus peale Kivimägi loomulikult ühtegi pakkujat ei olnud ja ta sai hoonestusõiguse kõigest alghinnaga.
Hoonestusõiguse saamine oli eeliseks, et maa eest ei pidanud toona raha kohe välja käima. Rannarajoonis asuva krundi suhtes seati hoonestusõigus 36 aastaks mille tasuks 6000 krooni ehk 380 eurot aastas. Krunt ja servituut on kokku 1063m2.
2001. aastal tenniseklubi juhtinud ja hiljem raha kantimises süüdi mõistetud Uno Koort andis Kivimäele kasutada tenniseklubi 400 m2 territooriumi maakütte torude paigaldamiseks, heki ja grillmaja püstitamiseks, mille kiitis heaks tollane linnavalitus. Kivimägi kasutab ühte ruutmeetrit ranna rajoonis asuvat linnamaad seni elamumaana 1,7 euro eest aastas, kas kellegile veel Pärnu linnas nii soodsat tehingut on pakutud?
Mine tea, ehk on põhjuseks see, et Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasena on hr. Kivimäel prokuratuuris häid sõpru ja koolikaaslasi? Või on tegemist mõne muu organisatsioonilise kuuluvuse või ususektiga, mis taoliste teemade puhul kasuks tuleb?
Olgu öeldud, et Toomas Kivimägi on AINUKE ERAISIK, kes on taasiseseisvunud Eestis saanud Pärnu linnalt linna krundile eramu rajamiseks hoonestusõiguse!
Kas samasugune otsus oleks linna poolt tehtud ka siis, kui küsijaks EI OLEKS OLNUD MAAVANEM TOOMAS KIVIMÄGI? Näen siin tegu, kus inimene kasutab oma mõjuvõimu, oma ühiskondlikku positsiooni, et saada endale hüvesid, mida ühelgi teisel inimesel samas olukorras saada poleks olnud võimalik.
Korruptsioonivastane seadus sedastab:
§ 4. Korruptiivne tulu
(1) Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. (Toomasel on sünnipäev)
§ 5. Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine
(1) Ametiseisundi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
Kas selles kaasuses korruptsioonivastast seadust on rikutud jäägu igaühe enda otsustada.
Kivimäele heidavad varju ka varasemalt Audru maatükkidega seotud lood:
Pealtnägija poolt 2008. aastal kajastatud lugu, kuidas liikumispuudega 75-aastase naise usaldust ära kasutades püüti ilmselgelt fiktiivsete ja kahtlust äratavate dokumentide abil varastada 13,5 hektari suurune miljoneid väärt tükk riigimaad Pärnumaal otse Audru südames. Kogu loo taga oli näha põllumajandusjuriidika taustaga kursis oleva inimese kõrvu. Pealtnägija püstitas toona hüpoteesi, kas nii ulatuslikku erastamistehingut oleks ikka saanud teha ilma vallavanema ja maavanema asjadest teadmata?
Seda kahtlust kinnitab tõsiasi 2008. aasta kevadel soovis maavanem otsustuskorras omandada maatükki Audru vallas, et ehitada sinna suvekodu. Hr. Kivimägi saatis Audru vallajuhtidele kirja, milles palus tema poolt välja valitud maatüki võimalikult kiiret menetlemist! Paar nädalat hiljem oligi vallavalitsusel otsus valmis, kus volitati vallavanemat sõlmima maavanemaga ostu-müügi tehing maa otsustuskorras müügiks.
Austades võrdse kohtlemise printsiipi ning tehingu läbipaistvuse ja kõigi pärnakate huvides nõuame taolisele korruptsioonihõngulisele tegevusele õiguslikku analüüsi!
Edmond Penu
Volikogu liige