20.11.2020
Yana Toomi iseloomustab hästi tema sõprus Kremli sõbra ja Süüria diktaatori al-Assadiga.
“19. novembril rääkis Yana Toom Esimese stuudio laua taga istudes Mirko Ojakivile, et küll Euroopa Liidu lõunapoolsetel liikmesriikidel oleks hädasti vaja Euroliidu toetuspaketist raha, „mida Orbán kinni hoiab“.
Kergelt jahmatav avaldus. Millise rahakoti rauad nüüd Ungari peaministri käes on? Värskendagem pisut mälu ja püüdkem selgusele jõuda, millest õieti jutt käib.
Sel suvel, 21. juulil avaldas ERR oma uudisteportaalis Epp Ehandi sõnumi Brüsselist, milles öeldakse:
„Euroopa Liidu valitsusjuhid leppisid kokku üle triljoni euro ulatuvas pikaajalises eelarves ja sellele lisanduvas 750 miljardi euro suuruses majanduse taaskäivitamise fondis. Majanduse turgutamiseks ja reformimiseks võtab Euroopa Liit ühiselt laenu, millest osa laenatakse edasi, osa aga makstakse riikidele toetustena. Selline ühislaen on esmakordne.“
Soome eestikeelne uudisteportaal eestinen täpsustas samal päeval:
„Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel esitas esmaspäeva õhtul uue kompromissettepaneku, mille kohaselt on abi osa paketis 390 miljardit ja laenud 360 miljardit. Selle ettepaneku põhjal tehti lõpuks otsus.“
Niisiis, EL laenab 750 miljardit, millest 360 miljardit laenab liikmesriikidele edasi ja 390 miljardit jagab laiali toetustena, mida tagasi maksta pole vaja. Nii et 390 miljardi euro eest jagatakse tasuta lõunaid. Selline praktika on tõepoolest esmakordne.
Soome eurosaadik Laura Huhtasaari (Põlissoomlased) täpsustab:
„Euroopa keskpank on välja arvutanud, et kõige rohkem saavad toetustest kasu Horvaatia, Bulgaaria ja Kreeka. Horvaatia ja Bulgaaria saavad toetusi üle 10% SKP-st, Kreeka toetus on peaaegu 9% SKP-st.“
See oleks kena küll, kuid kõik me teame, et tasuta lõunaid ei ole olemas. 390 000 000 000 eurot on päris kena kopikas. Kui selline summa on toetustena laiali jagamiseks kokku laenatud, kas tõesti arvab keegi, et EL seda kunagi tagasi maksma ei pea? Ja kui siiski peab, siis kust see raha võetakse?
Kui raha on laenatud ühise laenuna Euroliidu nimel, eks siis tule ju kehtestada ka korjandus üle kogu Euroliidu, et seda tagasi maksta. Ehk viia sisse ühine euromaks.
Mõned on sellise arenguga väga rahul. Saksa rahandusminister Olaf Scholz (SPD ehk sotsiaaldemokraadid) konstateeris augustis, et ELi liikmesriikide ühine võlg ja tulude ümberjaotamine on edaspidi ELi majanduse püsiinstrumendid. Intervjuus Funke Medien rühma lehtedele ütles ta, et ühise võla abil moodustatav majanduse taastumisfond on nii Saksamaale kui kogu ELile suur samm edasi, mida tagasi võtta ei ole enam võimalik.
Septembris ütles Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho Eduskunnas: „EL kasutab kõiki kriise ära oma võimu kindlustamiseks.“
Kui juulis toetuspakett ära otsustati, nõudsid juba siis Soome ja veel mitu riiki, et toetuste saamise eelduseks peab olema õigusriigi põhimõtetest juhindumine. Ungari ja Poola olid selle vastu. Kuna aga siis veel konkreetseid pangaülekandeid teha polnud tarvis, jäi see küsimus toona õhku rippuma.
Jällegi – õigusriigi põhimõtete järgimine kõlab ju nii kenasti. Aga olgem valvsad, sallivussalklased on osavamad eufemisme kasutama kui Moskva kommunistid omal ajal. Kui süveneme õigusriigi põhimõtete ja euroopalike väärtuste sisusse, siis avastame peagi:
– sallivusideoloogiat esindavad kohtunikud on puutumatud nagu pühad lehmad ja tohivad toimetada oma suva järgi, seadustest sõltumata. Võivad näiteks kuulutada kahe homomehe abielu seaduslikuks, kuigi riigi seadused seda ei tunne, ja lubada neil Ameerikast endale lapsed osta, kuigi riigi seadused inimkaubandusse eitavalt suhtuvad.
– vasakpoolne meedia tohib lärmata ja rahvuslasi tümitada nagu soovib, ilma mingite tõketeta. Konservatiivid aga pidagu suu kinni. Sellist olukorda soovib Brüssel kehtestada Ungaris.
– tähestikuinimeste lärmakas vähemus peab saama seaduslikud võimalused normaalset enamust maha suruda, mõnitada ja neile oma reegleid dikteerida. Kõik vastuväited tuleb kvalifitseerida vihakõneks, mille eest määratakse ranged karistused. Abielu ja perekonna pühad mõisted tuleb lahustada kõikelubatavuse sogases soustis.
– riik peab olema avatud, ehk tasuta meretaksodega üle Vahemere veetavad põgenikud tuleb nurinata vastu võtta – kvoodi alusel või veel kuidagi, aga euroopalikku solidaarsust tuleb au sees pidada.
– igasugune seadusandlus peab jääma Brüsseli kompetentsi. Kui vanasti tuli Tartu tehase supikonservi retsept Moskvas kinnitada, siis nüüd dikteerib Brüssel, kui kõver üks õige kurk tohib olla. Rahvusriigi suveräänsus? Mis asi see veel on ja kellele seda vaja?
Pärast sellist pilguheitu ELi toetuspaketiga seotud tingimustele ei pane enam imestama, et Ungari ja Poola nii visalt Brüsselile vastu raiuvad ega nõustu, et õigusriigi põhimõtete ja euroopalike väärtuste järgimine majanduse taaskäivitamiseks mõeldud toetustega kokku köidetakse. Kahjuks leiavad nad ülejäänud 25 liikmesriigi esindajate seas ainult arglikku toetust. Ega siis näiteks Eesti saadikud Ansip, Paet, Mikser, Kaljurand ja Toom ometi euroopalikele väärtustele truudust murra. Madison ja vahel ka Terras on siiski suurelt vähemuses.
Esimeses stuudios rääkis Yana Toom veel sellest, et Euroopal ei ole muud võimalust, kui kiiresti föderaliseeruda. Rahvusriikide suveräänsuse kaotamise ja kaugemas tulevikus kadumise perspektiivi sellise arengu puhul jättis meie eurosaadik tagasihoidlikult mainimata.
On täiesti mõistetav, et niisuguste veendumustega inimesele on oma rahvusriigi suveräänsuse ja olemasolu eest võitlev Viktor Orbán nagu pind silmas või paise kusagil pehmes kohas.
Minus tema hingeline diskomfort kaastunnet ei ärata.”
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
