Euroopa loojang toimub küll roheliselt, aga tähendab ikkagi loojangut

Arvamus,
©Scanpix
Haruldane pilt – kliimahüsteerik Greta Thunberg (paremal) kest lumist Põhja-Rootsi maastikut. Seekord protesteeritakse küll uue rauamaagikaevanduse vastu.

Kui soovida juhtida tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest, tuleb kiirelt tekitada mõni ajutine kriis ja ongi võimalus selle varjus vaikselt edasi tiksuda. Nii on üleilmne koroonahüsteeria ning lõputud heietused Venemaalt lähtuvast sõjalistest ähvardustest kenasti summutanud ohu, mis peaks meid loojangusse suunduvas Euroopas enim murelikuks muutma – ülepingutatud kliimaeesmärkidest johtuv allakäik ja vaesumine.

Eesmärk 55 ei pühenda abinõu

Ajuti tundub nagu oleks Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse ainsaks ülesandeks uue rohestrateegia Eesmärk 55 kiire ettevalmistamine ning igasuguste reservatsioonideta vastuvõtmine, mille ainsaks käegakatsutavaks tulemuseks on inflatsiooni veelgi galopeerivam võimendumine. Seni on meile mantrana korratud, kui hea on rohepööre, mis päästab Antarktika jää sulamisest ja vihmametsade fauna väljasuremisest, mainimata poole sõnaga, mida nn rohepööre maksma läheb.

Alles nüüd hakkab tõde vaikselt välja tilkuma ja tuleb tunnistada, et see on hirmutav. Konsultatsioonifirma McKinsey uuring kinnitab, et nullemissiooni saavutamine aastaks 2050 läheb maksma 275 triljonit dollarit. See summa tuleb inimeste taskust, nende elujärje arvelt.

Esimesi vilju oleme juba elektri ja toasooja hindade lakkehüppamisel kogenud, kuid see on alles algus. Eesmärk 55 hävitab Euroopa elanike elujärje, viies kõrgema elatustasemega riigid tagasi arengumaade tasemele, meid siin Ida-Euroopas paiskab aga vaesusesse, millest oleme püüdnud viimastel aastakümnetel välja rabeleda.

Lapstont Greta käib ringi mööda Euroopat

Euroopa Liidu ja riikide valitsuste käitumine kliimaeesmärkide seadmisel, on naiivsuselt ja vastutustundetuselt võrreldav rohehüsteeria reklaamnäo Greta Thunbergi lapseliku süüdimatusega. Maailm on ohus ja me päästame selle! Keelame kõik, mis võib loodust ohustada, tõstame fossiilkütustel põhineva energia hinna CO2 turu manipulatsioonidega lakke, paneme saastajad maksma, pigistame tavatarbijal keskkonnanõuetega hinge kinni, teeme elu võimalikult ebamugavaks ja kalliks ning vähendame sellega Euroopas sündivust, mis omakorda tähendab saastava tarbimise kahanemist – selline on madala haridustasemega, kuid sõjakate roheaktivistide tegutsemisjuhis, mille edevad liberaalidest poliitikud on üle võtnud ja meile peale surunud.

Puhas loodus, kuid mis hinnaga

Loodust peab hoidma ja puhtama keskkonna eest seisma, kuid seejuures ei tohi hulluks minna. Euroopa rohepöörde kavandamisel on arvestatud vaid kisakõridest fanaatikute loosungitega, mitte teaduslike seisukohtade ja uuringutega. Väide, et elektrisõidukid ei eralda keskkonda kasvuhoonegaase, ei päde. Vaadates tootmistsüklit muldmetallide kaevandamisest akudeni ja akude utiliseerimise keskkonnamõjusid, selgub, et pole need elektrisõidukid nii süütud midagi.

Sama on ka vesinikuga, mida ei saa samuti pidada nullemissiooniga tehnoloogiaks, rääkimata tuuleenergiast, mis massilisel kasutuselevõtmisel hakkab oluliselt mõjutama atmosfääri tuulemustreid ning võib selle tulemusel avaldada mõju kliima säilitamisel olulistele merehoovustele, nagu kinnitavad USA teadlaste viimased uuringud.

Rohepöörde teekaart pole saanud pädevat teaduspõhist kinnitust, ent Euroopas soovitakse juba lähikümnendeil jõuda finišisse, arutamata, mis on sellise õhinapõhise liberaaldemagoogia hind.

Veel annaks rumalusest pöörduda

Õnneks on hakanud üldise roheröökurluse seas kostuma ka kainemaid hääli. 2021 Euroopa Liidu poolt tellitud analüüsis juhib rühm teadlasi tähelepanu, et keskonnaneutraalsus ei saa põhineda vaid missioonil ning tuleb arvestada ka majanduslikku tasuvust, sest kui vaid kasumlikkust kõrvale jättes kulutada, pole lõpuks enam kusagilt arenguks vahendeid võtta. Loodame, et euro asjapulgad selle seisukohaga arvestavad.

Üha valjemalt räägitakse ka vajadusest reformida CO2 kaubandus, mis on muutunud elektribörsi sarnaselt spekulatiivseks keskkonnaks, täitmata eesmärke. Euroliidu käivitatud CO2 kaubandus on loonud olukorra, kus maksame õhu eest ja saame vastu oluliselt kallinenud energia ja kauba. Eeskätt tänu röövellikule CO2 kaubandusele väriseme elektri ja toasooja arveid saades hirmust, samas, kui keskkonnale ei avalda kaubandus loodetud positiivset mõju.

Muidugi tuleb rohepöörde uperpallide eest kiita ka meie geniaalset ja tarka valitsust, mis on välja suretanud põlevkivienergeetika, nägemata selles perspektiivi ning viies meid olukorda, kus 50% elektrist tuleb kallilt sisse osta. Samas on tänaste gaasi ja elektrihindade juures mõistlik arendada tehnoloogiat, mis muudab põlevkivist elektri tootmise süsinikneutraalseks. Tehnoloogia on olemas, ent varem peeti seda liialt kalliks.

Meie valitsus aga püüab läbi suruda tuuleparkide megaprojekte, mis õnnistavad meid inimeste tervist hävitava madalsagedusmüra ja SF6 ehk väävelheksafluoriidi emissiooniga, mille näitajad ületavad CO2-te enam kui 23 000 korda. Lisaks transpordi ja ehituse käigus tekkiv energiakulu ja jäätmed, mis lõppkokkuvõttes ei muuda tuuleparke nii rohelisteks nagu neid soovitakse kujutada.

Peatage kliimagalopp!

Euroopa Liidu eeskõneleja, tark ja üllas Ursula von der Leyen, kiitleb oma sõnavõttudes, et Euroopa on ainus kontinent, kus liigutakse jõuliselt kliimaneutraaluse suunas. Väikese reservatsiooniga on tal õigus. Venemaale ei lähe ülepingutatud kliimatamine mõhkugi korda nagu ka Hiinale ja üha suuremaks majandusjõuks paisuvale Indiale. Ka USA ei pinguta Euroopa sarnaselt kliimahüsteeria tõttu püksirihma, Ladina-Ameerikast või prügisse uppuvast Aafrikast rääkimata.

Tegelikult vaatab kogu muu maailm muheledes pealt, kuidas 10% maailma saastest põhjustav Euroopa endale missioonitundest jalaga tagumikku uhab. See võikski tunduda naljakas, kui ka Eesti tulevik poleks kliimautoopia tõmbetuultes ohtu sattunud.

Hoidkem loodust, kaitskem emakest maad, kuid arukalt, mitte lahmides nagu Euroopa poliitiline ladvik meid keelitab tegema! Jätkates kriitikavabalt kursil Eesmärk 55, on veel meie põlvkonnal õnn näha Euroopa loojangut.

Vsevolod Jürgenson, EKRE liige

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused