Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa Sotsiaaluuringu tulemus rändepiirangute osas on üllatav, sest mõjutus käis teises suunas

30.11.2021
Massiränne on juba otsaga ka Eestisse jõudnud. Pilt on illustratiivne.
© UU

Kui inimeste mõtlemist on pikka aega mõjutatud massirännet heaks kiitma, siis vastupidised tulemused on päris üllatavad.

Rahvusringhääling edastab Euroopa Sotsiaaluuringu andmed, mille kohaselt telekavaatamine mõjutab inimeste suhtumist migratsioonipiirangutesse.

Hollandi Nijmegeni Ülikooli teadlased analüüsisid Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) 19 riigi andmeid 2014.–2015. aastast, mis mäletatavasti oli Euroopa rändekriisi algusaeg. Toona kasvas järsult migrantide ja pagulaste arv paljudes Euroopa Liidu riikides ning tõi kaasa eri riikides avalikud arutelud migratsiooni piirava poliitika üle.

Teadlaste hüpotees oli, et üleüldine telekavaatamine paneb inimesi toetama migratsioonipiiranguid ning see hüpotees leidis artiklis ka kinnitust. Samas spetsiifilisemalt teleuudiste vaatamine jällegi vähendas toetust migratsiooni piiravale poliitikale.

Autorid toovad teleuudiste mõju põhjendusena välja, et uudistes on info tasakaalustatum ja seetõttu kujundavad inimesed migratsiooni piirava poliitika osas mitmekülgsema ja tasakaalustatuma hoiaku.

Teiste riikide võrdluses on ka Eesti inimesed pigem migratsiooni piirava poliitika toetajad – Eestist suuremat toetust piirangute suhtes väljendasid vaid Tšehhi elanikud.

Kogu sellel uuringul on paraku küsitavusi – seejuures on väide “tõi kaasa eri riikides avalikud arutelud migratsiooni piirava poliitika üle” täiesti vale, sest arutelusid polnud, oli vaid heakskiit. Ei Eestis ega kindlasti ka mitte Hollandis ja kogu Lääne-Euroopas ei esitletud migratsioonist tollal täit tõde, vaid suhtumine oli ühene, migratsiooni tervitav, mille sümboliks oli kantsler Angela Merkeli kutse “Tulge!”

Kogu Euroopa meedia ja valitsusringkonnad tervitasid tollal süürlasi ja teisi tulijaid, selle vastu olemist peeti “sallimatuseks” ja “ksenofoobiaks” ning migratsiooni tagajärjed vaikiti maha – näiteks Kölni massikäperdamine tuli ilmsiks vaid seetõttu, et naiste kaebusi tuli liiga palju.

Euroopas oli tollal aeg, mil Ungarit sarjati piiritara pärast, noored migrantide poolt vägistatud naised vabandasid vägistajate ees, et polevat arvestanud nende läbielamistega, põhiloosungiks sai “Welcome, refugees!” – selline poliitika mõjutab Euroopat tänaseni.

Ka Eestis suhtus Reformierakonna ja Taavi Rõivase valitsus pagulastesse hästi, migrandikvoote võeti rõõmuga omaks ja immigratsioonivastast EKRE-t demoniseeriti – muuhulgas süüdistas Rõivas kaude just rahvuskonservatiive Vao pagulaskeskuse süütamises.

Eestis ei toimunud tollal ühtegi arvestatavat debatti rändeteemal, ei arutatud rändega kaasneda võivate negatiivsete ilmingute üle ega küsitud rahvalt arvamust – juba tollal maksis Euroopa Komisjoni ja selle presidendi Jean-Claude Junckeri soosiv suhtumine pagulastesse. Ka Marrakechi pakti sisu ei avatud, vaid tollane valitsus kiitis selle heaks, sõrgu ajas vastu vaid Urmas Reinsalu, Sven Mikser oli kahe käega poolt.

Kuna ühiskond ei Eestis ega enamikus Euroopa maadest ei debateerinud rände üle, vaid võttis “Welcome”- hoiaku, siis on lausa imestamapanev Euroopa Sotsiaaluuringu tulemus, et “üleüldine telekavaatamine paneb inimesi toetama migratsioonipiiranguid”.

Migratsioonipiiranguid toetama pani see, kui inimesed nägid telest, kuidas pagulased läksid läbi Ungari prügirada maha jättes või kuidas Kölnis naisi käperdati – niipalju kui seda näidati. Aga üldine foon, poliitikute, riigipeade, saatejuhtide, ajakirjanike ja teiste esinejate jutt raius televaatajale silma, kõrva ja ajusse – “immigratsioon on hea ja tervitatav!”

Oleks tolla meedias sõna saanud EKRE ja teiste maade konservatiivsed poliitilised jõud, oleks vastuseis massimigratsioonile olnud tohutult suurem – aga nagu ERR, TV 3, Kanal 2 ja teised meediakanalid Eestis, pühendus peavoolumeedia rände ülistamisele ja see mõjutas inimeste seisukohti tugevalt. See, et Euroopa Sotsiaaluuring saavutas rände suhtes kriitilise tulemuse, on tõesti ime ja see tõestab, et üldine suundumus on siiski migratsioonivastasus.

Lõpetuseks kirjutab ERR: Selleks, et sotsiaalteadlastel oleks andmeid, mille pinnalt taolisi uuringuid teha, on väga oluline, et inimesed osaleksid küsitlustes. Eesti Teadusagentuuri toetatud Euroopa Sotsiaaluuringul on just praegu käimas küsitlusvoor. Tartu Ülikool ja statistikaamet, kes andmeid koguvad, paluvad uuringukutse saanud inimestel kindlasti osaleda – ainult nii on võimalik saada ühiskonnast terviklik pilt, mis aitab teha paremaid ja tõhusamaid otsuseid.

Selle peale tuleb Eestimaa inimestele soovitada – kui teilt rände osas midagi küsitakse, andke oma aus hinnang. Isiklikult ei tahaks kedagi mõjutada, aga eestlastele, meie keelele, kultuurile ja rahvusriiklusele on massiränne hukatuseks.

Jüri Kukk, toimetaja

Artikkel väljendab autori isiklikku seisukohta