Evelin Poolamets: Kasvatagem oma lapsed patriootideks!

Artikli autor Evelin Poolamets Kadrinas Maakaitsepäeval kodutütardele ratsarügemendi vormi tutvustamas.

Kasvatusest sõltub, kas meie lapsed hakkavad üles ehitama eestikeelset- ja meelset Eestit või multikultuurset Helsingi eeslinna, kirjutab EKRE Vinni valla osakonna esimees Evelin Poolamets.

Hiljutise uuringu järgi on Eesti üks suurema palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus. EL-is oldud 14 aastaga on liikvele läinud hulk inimesi. Me õpetame arste Soomele, meie säravamad ajud leiavad tee välismaistesse ülikoolidesse, meie parimas eas mehepojad rügavad rajatagustel ehitustel, ent samal ajal viivad välismaised ettevõtted meilt tihti tulu välja maksuvabalt. Sellistel tingimustel ei ole võimalik rikkaks saada.

Meie nüüdsetest otsustest sõltub, kas noored hakkavad üles ehitama Eestit või Helsingi eeslinna. Kasvatusest sõltub, kuidas valitsetakse tuleviku Eestit. Igal aastal saab Eesti koolides riigikaitseõpetust üle 5000 noore. See on tõeliselt õhinapõhine õppeaine. Neist noortest ei saa lumehelbekesi, vaid neis kasvab hoolimine oma riigi vastu ja põhimõte: ära küsi, mida riik saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks.

Patriotism paneks ka välismaal töötaja tooma oma teenitud raha kodukanti, kas tegema korda mõnd maja või ehitama üles ettevõtet. Samuti eelistavad isamaalise suhtumise kandjad koolitada oma lapsi Eestis, et neile jääks alles eesti keel ja meel. Oma maa ja keele austamine on alus, mis paneb eestlase nii kodus kui ka võõrsil tegutsema oma kodukoha heaks.

Isamaalise kasvatuse parimate näidetena võib nimetada entusiastlikke noorkotkaid ja kodutütreid ning nende vabatahtlikke juhendajaid. Nendele noortele on sinimustvalge all seismine sama loomulik kui emakeele rääkimine. Nende ettevõtlikkuse ja kodumaaarmastuse üle võime siiralt rõõmu tunda. Kodutütred ja noorkotkad on noorteorganisatsioonid, mille eesmärgiks on kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, kes on ausad, ettevõtlikud, otsustamis- ja vastutusvõimelised, tähelepanelikud, südamlikud, austavad oma vanemaid, kaasinimesi ja loodust.

Kodutütarde põhimõtteks on õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt, kasvatada noortes isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ning isamaa vastu.

Pärimuskultuur ja laulutraditsioonid aitavad omakorda laduda vundamenti tulevaste Eestist hoolivate noorte jaoks. Selleks peaksime tõstma väärikalt esile meie laulupidude traditsiooni elus hoidvaid koorijuhte ja tantsuõpetajaid. Praeguste valitsejate ajal on laulu- ja tantsupidude fassaad küll ilus, ent vundament mureneb. Laulupidude kunstiline juht ja õppejõud Hirvo Surva on mures Eesti laulupidude traditsiooni jätkumise pärast, sest koori-, tantsu- ja orkestrijuhid on alamakstud, üha raskem on leida motiveeritud juhendajaid ning kollektiivide arv kahaneb.

Praegust Euroopat juhib hulk lastetuid riigijuhte: Jean-Claude Juncker, Angela Merkel, Emmanuel Macron, Stefan Löfven jt. Ka meil jagub küllaga globaliste ja multikulturiste, kelle tegevus näitab selgelt, et nad ei mõtle lastele ja rahva tulevikule. Nad eiravad loomulikku soovi, mille kohaselt näeksid nende järeltulijad ka tulevikus välja nagu nende vanemad ja hoiaksid põliseid traditsioone. Seega pole ime, et nad toetavad miljonite sisserändajate toomist islamimaadest ja Aafrikast Euroopasse. Pahatihti pannakse kultuurikonfliktide lahendamise koormus just lastele, kel tuleb juba lasteaias saada hakkama erinevate kommete ning temperamendiga uustulnukatega.

Kui me ei kasvata oma lapsi, kasvatavad neid meie eest sotsialistid ja globalistid. Ärge unustage, et nad on kohal juba lasteaedades, kaenlas raamat „Siil Priidik otsib uut perekonda“, milles tutvustatakse lastele kahe pulli ja nende „lapse“ abil homoseksuaalset peremudelit.

Mida rohkem me kasvatame kõrge moraaliga isiksusi, seda rohkem on Eestile pühendunud inimesi ja riigimehelikke poliitikuid ning seda enam suureneb võimalus elada unistuste Eestis. Siis ei lähe läbi globalistide plaanid eestlaste riigi lammutamisest ja meie muutmisest multikultuurseks massiks.

Evelin Poolamets

Kommentaarid