Fredrik Hagberg: Ma ei kahtlegi meie lõplikus võidus

Fredrik Hagberg juhib Skandinaavia rahvuslikku noorteliikumist Nordisk Ungdom (Põhjala Noored). Selle kõne pidas ta 24. veebruaril 2016 pärast Eesti iseseisvuspäeva tõrvikurongkäiku Tallinnas.

Tervitan teid Skandinaavia rahvaste poolt teie iseseisvuspäeval! Mu südant soojendab siin teie kõigiga kohtumine, ja mul on au taas kord seda päeva teiega jagada.

Euroopa seisab silmitsi raskete katsumustega. Meil ei ole aega kaotada ja me ei tohi lasta end lollitada valelikul meedial. Me ei tohi lasta neil dikteerida, kellega me teeme koostööd. Nad püüavad alatasa külvata meie vahele lahkhelisid, sildistades inimesi natsideks ja kasutades seda süütunnet, et meie koostööd takistada. Eestis kutsutakse natsideks meid, Rootsis kutsutakse natsideks poolakaid – selles ei ole loogikat, on ainult eesmärk meid üksteise vastu üles ässitada.

Meedia tahab meid panna uskuma, et meil pole muud valikut kui lubada majandusmigrantide hordid meie maale. Ja suure kurvastusega pean ma rääkima omaenda kodumaast Rootsist kui hoiatavast näitest, mis teid ees ootab, kui te ei võitle selle sissetungi vastu. See sissetung läheb meile maksma meie hinge ja kui miski peagi ei muutu, jääb Rootsi pelgaks varjuks sellest, mis ta oli kunagi.

Aga vaatamata kogu sellele pimedusele paistab ka valgus. Kõikjal üle Euroopa tõusevad rahvad selle hullumeelsuse vastu üles ja on sunnitud võtma enda hooleks selle, milles politsei meid alt veab. Nüüd on aeg, kus me ei tohi kaotada silmist seda, mis on oluline. Nüüd on aeg, kus meil tuleb osata enesekaitset ja teada, kui tähtis on tagada meie inimeste turvalisus.

Vastupanu valitsevale korrumpeerunud süsteemile, mida me praegu näeme, on alles algus. Kuigi näib, et iga päevaga läheb asi hullemaks, ärkavad üha enamad üles ja näevad režiimi vigu – ja see, mu sõbrad, ei peatu. Vastupanu üksnes kasvab.

Rong on juba jaamast lahkunud ja meie vaenlased ei saa selle peatamiseks midagi ette võtta. Muidugi võivad nad meid laimata, korraldada meie vallandamise töökohalt, ja nad võivad meid isegi seadusega ära keelata. Aga siiski jääb elama see põhiline iva, see leek, mis meid läbi pimedate aegade juhib. Teie, kes te seisate täna minu ees, olete selle tunnistuseks. Uus päev koidab ja meie oleme selle koidiku teenäitajad. Ma usun sellesse kogu oma südamega.

Võtke seda päeva kui inspiratsiooni ja jõu kogumise lätet, võtke seda rongkäiku kui pidevat meeldetuletust, mille eest me võitleme. Hoolimata võõraste hordide sissetungist, meie rahvaste väljatõrjumisest, eurooplastevastasest propagandast, perekonna ja traditsiooniliste väärtuste hävitamisest, hoolimata kogu sellest kurjast – tuksuvad Skandinaaviale, Eestile, Euroopale ja meie tulevikule ikka tuhanded südamed!

Jääge tugevaks ja võidelge selle eest, millesse te usute, ja teid meenutatakse igavesti. Ma ei kahtlegi meie lõplikus võidus. Olge uhked oma esivanemate üle, sest nad vaatavad meie peale!

Elagu Eesti!