Gruusia siseasjadesse sekkunud välisminister Margus Tsahkna muretseb nüüd ÜRO reeglite rikkumise pärast

Välisminister Margus Tsahkna oskab alati üllatada ja seejuures alati ebameeldivalt. Nüüd näitas ta, et ei ole ajaloost midagi õppinud.

BNS vahendab: “Välisminister Margus Tsahkna oli reedel visiidil Lätis, kus hoiatas, et kunagi ÜRO-s kokkulepitud reeglid on praegu tõsise rünnaku all.

„ÜRO põhikiri on Teise maailmasõja järel kehtestatud maailmakorra põhiseadus,“ märkis Tsahkna. „Kui reeglitel põhinev maailmakord kokku kukub, kannatavad kõik, nii suured kui väikesed riigid.“

Välisministri sõnul on kokkulepitud reeglid praegu tõsise rünnaku all, sest ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige viib oma naabri ja teise ÜRO liikmesriigi vastu läbi agressioonisõda, genotsiidi ja küüditab sealseid lapsi.”

See jutt tundub õigena, kuid on siiski rumal, sest tollal paika pandud maailmakorda ei eksisteeri ammu enam ja EKRE üks juhtpoliitikutest Mart Helme on sellest rääkinud juba aastaid – maailmas on kõik jõujooned muutunud ja seda, mis hoidis Euroopas piire, pole ammugi enam. Samas pole ÜRO põhikirja rikkumine kunagi lakanud ja Tsahkna jutu juures tasub ära märkida, et juba Vene Föderatsiooni eelkäija Nõukogude Liit oli ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige ning sooritas aastatel 1979-1989 verise agressiooni Afganistani vastu.

Maailmas on kõik muutunud – on tekkinud uued suurjõud nagu Hiina ja India, Euroopa föderaliseerub ja samas nõrgeneb, USA ei taha enam maailma sandarm olla, iseseisvunud Aafrika sõdib aastakümneid, kliimavõitlus laostab majandusi, massimigratsioon muudab Lääne ühikonda jne. See ei ole enam Teise maailmasõja järel fikseeritud situatsioon ega saagi olla.

Seejuures on piiride muutmine kahjuks juba täielik reaalsus ja seal pole patust puhas ka Lääs, kes Jugoslaavia lagunemisel võttis Venemaa liitlaselt Serbialt jõuga ära Kosovo provintsi ning tunnustas 2008. aasta selle iseseisvumist. Väidetavalt vastas Kreml just sellele NATO-sse püüdleva Gruusia osade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ning Moldovale kuuluva Transnistria annekteerimisega. Kui hammas oli juba verel, siis järgnesid ka Krimm ja Donbass ning avalik agressioon Ukraina kui riigi ja rahva vastu.

Agressor on saanud Läänelt tohutult turgutust, sealhulgas Putini sõbra, Saksa kantsler Gerhard Schröderi ja gaasijuhtme Nord Stream kaudu ning miski ei lakanud eriti ka Krimmi annekteerimise järel – ka Eesti president Kersti Kaljulaid käis Moskvas siis, kui Krimm oli juba “naš” ja eksisteerisid Kremli loodud “rahvavabariigid” Donbassis, Reformierakond aga üritas allkirjastada kümnendikku Eesti Vabariigist loovutavat piirilepet. Lääneriigid aga relvistustasid viimse ajani iseennast, mistõttu ei saa nad nüüd Ukrainat efektiivselt aidata.

Margus Tsahkna teeb mõttetuks see, et ta ei näe muutusi maailmas, samas aga sekkus ta ise võõrriigi välisministrina sõltumatu Gruusia riigi sisepoliitikasse, üritades aidata kaasa legitiimse valitsuse kukutamisele. Tema tegevus käibki “johhaidii”-taktis, eirates seejuures maailma diplomaatilisi reegleid ja tavasid, mida ta teiste juures pahaks paneb.

Uued Uudised