15.01.2021
Jüri Ratas reetis need inimesed, kes teda kunagi Riigikogu ees kaitsesid.
“Kunagi kirjutasin teemal, milles lähtusin tundud ütlusest “Poliitika on kompromisside kunst.” Lähtusin sellest, aga jätkasin, et iga kompromiss on teistpidi võttes mingist oma tõekspidamisest või halvemal juhul isegi aluspõhimõtetest loobumine, nende reetmine.
Seepärast on sama õige ka teine lause: “Poliitika on reetmiste kunst.” Reedetakse esmaselt omaenese põhimõtteid ja lubadusi, kuid samavõrd reedetakse oma partnereid, kes lubatut uskusid ning neist antud lubadustest ka juhindusid.
Lubadused ja aluspõhimõtted võivad olla ilusad, üllad, eetilised ja head, aga kriisiolukorras ilmneb, et reaalses elus olid need vaid sõnad, mis pidid varjama isiku (poliitikas: erakonna) tegelikku olemust. Poliitikas on selleks tegelikuks olemuseks tavaliselt võimuiha.
Et poliitika on reetmiste kunst, seda tõestasid meile mõne päeva eest Keskerakond.
Kui Reform ja KE ühisvalitsuse loovad, siis saab edaspidine olema huvitav vaadata. Reform ilmselt püüab ära nullida kõike seda positiivset, mida eelmine valitsus tegi ja saavutas. Kuid siin on tal ees KE, kes oli selles eelmises valitsuses ja kellel on raske hävitada kõike seda, mille kaasautor ja kaaslooja ta ise alles oli. Vähemalt teoreetiliselt peaks see nii olema. Ja kahe suure vahel võivad tekkida konfliktid.
Reaalselt aga võib kõik olla teisiti. KE on juba kord juba suurelt reetnud. Ma ei imestaks, kui võimu nimel oleks KE valmis reetmistega jätkama – hävitama ka seda, mida ise loodi ja tehti, mille eest seisti ja mida rahvale lubati. Teada ju – kes on kord juba sõrme andnud, sellelt võtab Saatan käe, võtab ta tervenisti. Reeturil pole pärast reeturiks saamist enam raske reeta teine, kolmas, kümnes kord.
OK, see öeldud, ega polegi tahtmist Eesti poliitikast rohkem midagi kirjutada. See on nii räpane, nii masendav, et olen pärast seda Eesti jaoks lausa ajaloolist reetmist teadlikult hoidunud edasist jälgimast. Ma usun, paljud saavand minust aru, sest nad tunnevad sama – pettumust, kurbust, masendust, perspektiivitust.
Näis, mis ja kuidas edasi. Haavad üldiselt paranevad. See lihtsalt võtab oma aja.”
Harri Kingo, poliitikavaatleja