Harri Kivilo: Ettepanek, kuidas muuta Eesti ja Venemaa üksteist austavateks

Olukord praegu – Eesti Vabariigil oli kuni NSV Liidu poolt okupeerimisele looduses demarkeeritud ja Tartu rahulepingus üksikasjaliku paiknemisega määratud riigipiir, mida oli NSV Liit allkirjastatud dokumentides kinnitanud.

Aastal 2005 ja 2014 oli Eesti riigivõim avalikult selgitamata põhjusel soovinud asendada Tartu rahulepingusse sissekirjutatud Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri uue, algsest paiknemisest lääne poole paigaldatava riigipiiriga.

Riigipiiri uus, Venemaa Föderatsiooni poolt soovitud paiknemine vähendab Eesti maa-ala ümardatult 5 % võrra. Eesti Vabariigi, 28. juunil aastal 1992 vastu võetud, põhiseaduse §2 kohaselt on Eesti riigi maa-ala lahutamatu ja jagamatu tervik. Ilmselgelt on arusaadav et riigipiiri paiknemise muutmine Venemaa Föderatsiooni poolt soovitud kohta on §2 määratud terviku väiksemaks muutmine, mida ei saa teha ilma §2 muutmata – ja seda ei olnud tehtud põhiseaduses määratud korra kohaselt,  enne kui aastatel 2005 ja 2014 uued lepingud allkirjastati. Nii riigivõim kui õiguskantslerid on väitnud et põhiseadus lubab piiri paiknemist muuta ning maa-ala suurus ei oma antud olukorras mingit tähtsust.

Ülimalt hämmastav on riigivõimu tahe hakata otsima õigustusi riigi maa-ala kinkimiseks Eestit okupeerinud ja annekteerinud riigi õigusjärglasele mitte midagi vastu saamata. Aga mingit põhiseaduse IX peatüki sätte tõlgendamist ei ole ju vajagi, sest §2 kuulub I peatükki ning I ja XV peatükk on ülimuslikumad kui teised peatükid. Seega tuleb järeldada et aastal 2014 allkirjastatud riigipiiri leping tuleb denonsseerida. Venemaa Föderatsioonile võiks aga teha alljärgneva analüüsi lõpus esitatud ettepaneku.

Mida Venemaa võiks teha

Kuna Tsaari Venemaa ja NSV Liit on eesti rahva ja maa oma alluvusse saanud vägivaldselt, on meie riigivõim augustist 1991 alates vist koos lääneriikide nõustajatega järeldanud, et lähitulevikus tahab Venemaa taas sõjaga Eesti Vabariigi oma valdusse võtta.

Vallutamise nurjamiseks on Eesti pidanud kulutama väga palju raha vajaliku kaitseväe loomiseks ja võitlusvalmiduse tagamiseks. Et sõda Venemaaga pole siiski võimalik oma jõududega võita, on Eesti kaitsmise põhiraskus jäetud NATO hooleks. Kui palju eestlasi jääb ellu, väga põhjalikult purustatud riiki üles-ehitama ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmajäämist tagama, on muidugi küsimus, mille vastus selgub, kui relvad vaikivad.

Arvestades et uut sõda ei saa pidada Teise maailmasõja aegsete relvadega, tuleb ka Venemaal kanda väga suuri inimkaotusi ja elukeskkonna suures ulatuses hävitamist. Kas sõja võidab Venemaa või NATO  jääb sõja alguse teadmata, kuid me võime järeldada et Venemaal pole kasulik Eestit sõjaga hõivata.

Kuna president Putin on nõudnud ja saanud oma rahvalt mandaadi kuni aastani 2036 võimule jääda ning on: asunud väga tähtsaks pidama nii õigeusu levikut kui ka noorte rahvusliku iseteadvuse arendamist; õnnitlenud Joe Bideni USA presidendiks kinnitamise puhul ja on teinud talle ettepaneku ka ühiselt toimimisteks; lasknud oma välisministril teatada, et Venemaa on nõus Euroopa Liidu riikidega otse suhtlema.

Eespool järeldatu lubab oletada et Putin peab kasulikuks muuta Venemaa parajal määral demokraatlikuks Vene Impeeriumiks ning siis mahitades aidata „tulevikku vaatavatel ja Euroopa põhiväärtusi esmatähtsaks pidavatel” Eesti riigivõimul ja osal kodanikel Eesti Vabariigis vene keel teiseks riigikeeleks rahvusvahelises kohtus seadustada. Paarikümne aasta pärast peaks olema võimalik mõjutada Eestit Vene Impeeriumi osa olla, sest kui Eestis on kaks riigikeelt, siis ilmselt kujuneb vene keel igapäevase leiva teenimise keeleks ning eesti keel ei saa domineerivaks suhtlusvahendiks areneda.

Ent me võime lähtuda ka sellest et Putin tahab Vene Impeeriumi arendada kolmandaks suurriigiks USA ja Hiina kõrval, ning arvab et loodud suurriigi rahumeelsuse tõestamiseks on vaja midagi tähelepanu äratavat korda saata.

Imperaator Putini hinnangul võib selleks sobida väga hästi ettepanek: asendame kuus aastat ratifitseerimata olnud Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise piirileping uue, mõlemat osapoolt rahuldava piirilepinguga, mille kohaselt Vene Impeerium ostab Eesti Vabariigilt Jaanilinna, Narvatagused maa-alad ja tüki Setomaast ning lisab ostuhinnale mingi summa NSV Liidu poolt tekitatud okupatsioonikahjude hüvitiseks.

Nii toimides saaksid mõlemad riigid üle aegade headeks naabriteks jääda – Eesti isegi ilma oma põhiseadust rikkumata. Putin võib aga saada planeedi Maa kõige tähtsamaks maailma korra rahumeelseks muutjaks.

Harri Kivilo