07.06.2022
Harvendusraide läbinud PortoRollo valitsus. Pilt on illustratiivne.
Pärast Kaja Kallase valitsuspuhastust, millest peaministri argpükslikkuse tõttu said ministrid teada ajalehti lugedes, on rida endisi ministreid ilma tööta ja suuresti lõhkise küna ees.
Oma valdkonna seest poliitikasse tulnud endine siseminister Kristian Jaani ja välisminister Eva-Maria Liimets ütlesid Postimehele, et kuna valitsus läks lõhki ootamatult, võtavad nad päeva korraga ja tulevikuplaane pole teinud. /…/ Ei Jaani ega Liimets välista suures poliitikas jätkamist. Mõlemad on äraootaval seisukohal: kui järgmise valitsuse moodustab Keskerakond, võib juhtuda, et mõlemad seavad sammud taas koduministeeriumi poole.
Kumbki poliitikasse tulemist ei kahetse. “Ma olen Jüri Ratasele väga tänulik, et ta mind siseministriks kutsus. Selline võimalus tekib üks kord elu jooksul,” ütles Jaani, keda üllatas ministriks saades eeskätt see, et ka juba kokku lepitud otsuste elluviimine on hoopis keerulisem, kui talle prefektina näis, vahendab Postimees.
Kristian Jaani puhul võib tema halvimaks “saavutuseks” pidada politsei muutumist miilitsaks, mis on suuresti toimunud politseijuht Elmar Vaheri ajal ning lähtub tõenäoliselt tolle mentaliteedist – igatahes räägivad korravalvuritega olmesituatsioonides kokku puutunud inimesed, et politseist on kadumas tavapärane ülim viisakus ja üha sagedamini pannakse ennast maksma jõumeetodil. Kuidas peremees, nõnda ka koer.
Politsei maine läks eriti alla sundvaktsineerimisevastaste meeleavalduste ajal ja järel, kui politsei ilmselgelt reageeris üle ja seda eriti tuntavalt. Kuigi ühe poliitilise vaatega ühiskonna osa kiitis sellise karmi tegutsemise heaks, muutus politsei suure osa ühiskonna jaoks lihtlabaseks miilitsaks, kes määriks igas olukorras kodanikele kõigepealt kumminuia peale.
Liimetsa sõnul üllatas teda, et opositsioonipoliitikud võivad pilduda süüdimatult tema aadressil õõnsat kriitikat ja esitada ettepanekuid, mida nad võimule saades suure tõenäosusega iial ellu ei viiks, vahendab Postimees teist ministrit.
Eva-Maria Liimets oli selles valitsuses üks hallimatest ministritest, kelle tehtud tööst ei meenu tavainimesele kohe mingeid saavutusi. Oma roll selles oli ka peaminister Kaja Kallasel, kes võttis oma langeva maine tõstmiseks üle välisministri funktsioonid, et lasta Prantsusmaa presidendil oma kätt hoida.
Kui Liimets peab õõnsaks kriitikat tema väljaütlemiste osas Afganistani ja Valgevene teemal, siis on see tema sõnaseadmise, mitte kritiseerijate probleem – Liimetsa jutust jäi kahjuks kõlama just võimaluse andmine Talibanile ja ühisosa otsimine islamistidega. Tulemust on kahjuks näha tänases Afganistanis, kus naised on taas ülimalt allasurutud rollis – ja seda läänemaailmale nii omase “mõistva suhtumise” tõttu.
On kahju, kui eksministrid oma senisest rollist ei õpi ja pürivad tagasi ametikohale, kus nad suurt midagi kasulikku korda saata ei suutnud. Kindlasti aga peaks mineviiku jääma “koroonaminister” Tanel Kiik, kellele on ühiskonnal ilmselt väga palju ette heita.
UU