Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas Jürgen Ligi, Reformierakond ja kogu opositsioon mängivad ülikahtlast mängu.
“Mõtlen ikka sellest rahapesu uurimise asjast ja sellest, kuidas mõned seltsimehed selles küsimuses meeleheitlikult vastu töötavad.
Ligi üritab pärast Välisluureameti juhi ülekuulamist väita, et amet ei andnud ühtegi soovitust nende büroode osas, millest lõpuks üks sõelale jäi. Et see on justkui mingi fakt iseenesest.
Välisluureamet ei öelnud ka ühegi büroo kohta, et seda bürood palgata ei tohi, kuna on tuvastatud mingid asjaolud, näiteks seotus kellegi või millegiga. Ehk siis seda probleemi, mida Ligi üritab meeleheitlikult asjale külge pookida, pole kunagi olnud.
Ja ma siinkohal räägiksin veel üle asja tuuma – ei see ega ka teised bürood ei uuri rahapesu. Seda teevad nagunii ameeriklased täiesti sõltumatult. Nii et mingeid väidetavaid huvide konflikte selles osas nagunii ei ole.
See büroo on selleks palgatud, et kui sõltumatu uurimine peaks tuvastama süülised teod ja määrama pankadele suured trahvid (räägitakse 5 miljardist per pank), siis see advokaadibüroo läheb ja ütleb, et ta esindab kannatanut, ehk Eesti riiki ja kannatanul on õigus saada sellest trahvirahast osa endale. Maailmapraktikas on see väga levinud ja need summad on päris suured.
Kui nüüd Jürgen Ligi töötab selle vastu, et Eesti riik saaks kogu selle mainekahju eest raha, mis tema ministriks oleku ajal toimus, siis on ta kahekordne riigile kahju tekitaja – esimene kord seetõttu, et lasi kõigel juhtuda ja teist korda nüüd, kui võitleb selle vastu, et riik raha saaks.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehena peaks ta hea seisma ikka eelkõige selle eest, et riigieelarvesse raha laekuks. Aga mitte tagurpidi Antsu mängima. Ja kõigest hingest vastu seisma lisaraha laekumise eest Eesti riigi eelarvesse. Ta otseselt kahjustab Eesti riigi huve oma vastutöötamise ja kogu oma praeguse tegevusega!
Miks ta seda teeb, on muidugi huvitav…
Kolm korda võite arvata, mis riik see on, kellele ei meeldi, et Eestil hästi läheb. Ja kaks korda, mis on selle riigijuhi nimi. Siis sealt mõelge edasi, kellele on see kõik kasulik, et asjadesse selgust ei saaks ja et Eesti pennigi kogu jamast n-ö. valuraha ei saaks… Ja sealt veel natukene ja… pole vist väga palju rohkem ruumi järeldusteks, miks see opositsioon nii kangesti võimleb selles küsimuses.”