Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Helle-Moonika Helme: ravijärjekorrad pikenevad, põhjuseks krooniline puudujääk riiklikus rahastamises

21.12.2022
Helle-Moonika Helme

Riigikontrolör Janar Holm kandis äsja Riigikogus ette auditi Eesti tervishoiu suundumustest. Kokkuvõtvalt sedastas see karmi tõe, mis puudutab potentsiaalsete patsientidena meid kõiki – ravijärjekorrad olid, on, jäävad ning pikenevad. Põhjuseks krooniline puudujääk riiklikus rahastamises.

Haigekassa juht Rain Laane ütles paar päeva tagasi samuti, et meie riik on nii vaene, et raha ei jätku enam millekski. Ja seetõttu jäetakse osa vähihaigeid lihtsalt surema.

Heategevus

Tegelikult oleme kõik seda oma nahal tunda saanud iga kord, kui püüame pääseda arsti juurde hetkel, kui mingi akuutne tervisehäda on meid tabanud – sul võib olla kuitahes valus või mure kuitahes suur, abi on kättesaamatu ja kaugel.

Eile läks eetrisse järjekordne saade Jõulutunnel, millega iga-aastaselt kogutakse annetusi nende inimeste raviks, kellele haigekassa on mingil põhjusel keeldunud ravi võimaldamast, enamasti ikka põhjusel, et ravi on kallis või tõbi harvaesinev. Ja siis tulgu head inimesed appi.

Vähiravifond „Kingitud elu“ kogus eelmisel aastal annetusi ca 3,5 miljonit eurot, et aidata inimesi, kes riiklikust meditsiinisüsteemist vajalikku abi ei saa. TÜ Kliinikumi Lastefond aitab läbi heategevuse neid lapsi ja peresid, kellele riik ja haigekassa on selja keeranud.

Personalipuudus

Üleeile aga lekkisid sotsiaalmeediasse andmed, mis näitavad, et rahapuuduses haigekassa jagab heldelt raha oma juhtidele aastalõpupreemiateks. Seesama haigekassa juht, kes ütles, et rahapuudusel jäävad vähihaiged surema, saab lisaks oma igakuisele ametipalgale, mis on 8416 eurot, seekord preemiat 25 248 eurot.

Juhatuse liikmed, kellede palgad on vahemikus 6474 kuni 7337, saavad preemiat vastavalt 19 422 ja 22 011 eurot. Riigile, kes on nii vaene, et raha ei jätku enam millekski, läheb see maksma 114 500 eurot.

Keemiaraviosakonna õed, kes teenivad 9-10 eurot tunnist ja normtundidega töötades saavad kuus kätte 1500 – 1600 eurot ning kes peaksid töötama pool aastat, et teenida see 7000 eurot, mida saab haigekassa juhatuse liige ühe kuuga, on ilmselt toimuvast šokis. PERHi vähiraviosakonna 30nest voodikohast on hetkel avatud ainult 20. Põhjuseks personalipuudus.

Muidugi on personalipuudus, sest inimesed ei saa inimväärset sissetulekut, põlevad läbi ning lihtsalt lahkuvad töölt. Ja need, kes jäävad, teevad ületunde ning töötavad inimvõimete piiril. Mis te arvate, kuidas nad peavad end tundma, kui kuulevad uudist haigekassa juhtide hiigelpreemiatest?

Juhtide, kes ometi peaksid eelkõige hea seisma selle eest, et tervishoiutöötajatel oleks leib laual. Samas valatakse endiselt haigekassa raha betooni, selle asemel, et hoida tööl inimesi, kes teevad oma tööd südamega ning vastutavad meie kõigi tervise eest.

Sellised asjad asjad teevad haiget. Selline ebaõiglus tapab inimesi vaimselt rohkem kui kriis, puudused või ajutised raskused.

Solidaarsus

Meil on solidaarne tervishoiusüsteem. Solidaarsusest rääkides mõistame teatavasti aga seda, et kui on raske, siis jagavad kõik solidaarselt ka kitsikust.

Paraku näeme, et jutt solidaarsusest on viimasel ajal kujunenud silmakirjalikkuseks.

Räägitakse solidaarsusest, kui jutuks tuleb energeetika. Et meie peame kokku hoidma ja istuma külmas ja pimedas, et olla solidaarsed Euroopa suuremate riikidega, kellel muidu ei jätkuks elektrit. Tegelikult maksame oma kannatuste hinnaga kinni suurte riikide valesid otsuseid.

Nüüd, kui vaatame haigekassa juhtide tegevust, maksavad ka õed ja arstid oma väikeste palkadega kinni haigekassa ning riigi valesid otsuseid.

On üliküüniline nõuda vähiraviosakonna õdedelt – olge solidaarsed, kannatage ära, aga kogu tervishoiusüsteemi kriisi eest vastutavad isikud saavad igakuist hiigelpalka ja ülisuuri preemiaid. Mille eest? Küsib vähiraviosakonna õde. Mille eest? Küsib vähihaige, kes jäetakse surema. Kus on siin solidaarsus? Küsivad nüüd juba kõik.

Ja kellelgi ei oleks ju midagi selle vastu, et olla suuremeelne ja solidaarne, eestlased on seda alati olnud. Aga kui kriisis ütlevad ühed, eriti kui nad on olukorra eest vastutavad, et kui teil leiba pole, sööge siis kooki, saab eestlaste suuremeelsus ühel hetkel otsa. Ja pettumus oma riigis süveneb.

Üks reformierakondlane küsis minult haigekassa juhtide hiigelpreemiate teemalise FB postituse all et mitme inimese vähiravi ikka selle 11 4500 euroga saaks kinni maksta…?

Jah, see ravi on kallis ja kindlasti oskavad arstid sellele paremini vastata, aga kindlasti on see 11 4500 eurot, mis läheb juhtidele preemiateks rohkem kui null, nagu korduvalt on otsustatud haigekassa poolt eraldada harvikhaigusi põdevale lapsele või vähihaigele. Solidaarsusest ja inimlikkusest me siinkohal enam ei räägi nagunii.

 

Helle-Moonika Helme, Riigikogu liige (EKRE)