Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Helle-Moonika Helme: Terviseameti tegevuse tõttu ei saa ka valitsus terviklikku pilti olukorrast

-
20.03.2020
EKRE Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme.
© UU

Kõik inimesed, kes on kodus koroonasümptomitega haiged, aga ei kuulu Terviseameti poolt perearstidele ettekirjutatud kategooriate alla ning ei saa seetõttu anda drive in proovi, võiksid pöörduda õiguskantsleri poole, sest Terviseamet on oma ettekirjutusega välistanud testimisprotsessist suurema osa haigetest kodanikest ning võtnud ära nende põhiseadusliku õiguse arstiabile, kirjutab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE) sotsiaalmeedias.

“EMOsse nad minna ei tohi, kiirabi nende juurde ei tule, oma tegelikust tervislikust seisundist neil ülevaadet ei ole. Samas me kõik teame, et tegemist on tundmatu ja potentsiaalselt ohtliku viirusega, mille tõttu kogu maailm end lukku on keeranud. Me vajame informatsiooni oma tervise kohta kuid seda meile ei võimaldata.

Tegelikult on see samaaegselt ka võrdõigusvoliniku teema, kuna Terviseamet on rikkunud nii karmide kitsendustega võrdse kohtlemise põhimõtet. Vanuseline diskrimineerimine on siinkohal ilmne. Proove võetakse ainult vanadelt ja krooniliste haigustega inimestelt (eesliinil olijad on muidugi iseenesestmõistetavad ) Siinkohal juhiksingi tähelepanu sõnale „ainult“.

Aga kahekümnesed, kolmekümnesed, neljakümnesed, viiekümnesed? Kas neil ei olegi põhiseaduslikku õigust teada saada, mida nad põevad? Olukorras, kus haigus levib kiirelt ja meie kõigi huvides on välja selgitada, kui laialdane see on, ei saa Terviseametil lubada meetmeid, mis moonutavad tegelikkust väga oluliselt.

Me peame järjest ja järjest rakendama riiklikult karme meetmeid, aga Terviseameti tegevuse tõttu ei saa ka valitsus terviklikku pilti olukorrast. Rääkimata sellest, Terviseamet ei suuda oma tegevusega tagada kodanike põhiseaduslikku õigust arstiabile.

Ma arvan, et kõik mõistavad seda põhimõttelist perearsti filtrit, et milleks see üldjoontes on hetkel seatud, aga kui perearst on kindlaks teinud, et tema patsient on haige, tal on kõik sümptomid olemas, siis tal peab olema õigus suunata oma patsient proovi andma. Praegu on nii, et enamikule peab perearst teatama, et kahju küll, kuid teie Terviseameti poolt ettekirjutatud kategooriate alla ei kuulu ja mul ei ole õigust teile saatekirja anda.

Mis mõte sellel kõigel siis on? Suur osa haigetest on välistatud, ei nemad ega ka riik ei saa täit ülevaadet toimuvast, statistika on moonutatud. Me ei saa niimoodi teha ei prognoose ega kavandada edasisi samme. Ka meditsiinisüsteem ei tea, kui suurelt nad raskemateks juhtudeks peavad valmis olema.

Jah, teste pole veel hetkel piisavalt, aga neid hakkab kogu aeg tasapisi juurde tulema ning me peame hakkama ikkagi neid, kes on kõik praegu haiged, välja selgitama. Ja seda enam, et teiste maade kogemus ütleb, et mingeid riskirühmi ei ole, ka noored inimesed võivad olla ohus.

Eks vaatame, aga millegipärast on mul tunne, et need seitse drive in testimispunkti saavad üsna tühjad olema, sest need, kellele see mõeldud oli, ei kvalifitseeru.

Mina ei mõista, miks meil kõik head asjad alati suudetakse bürokraatide poolt ära rikkuda!

Pärast saame jälle küsida – kes on süüdi? Aga kas see aitab neid inimesi, kes teadmatuses oma igapäevast elu peavad elama?

Ka need, kes on praegu terved, peavad teadma, kui suur on oht nende ümber, kui laialt on see haigus levinud. Muidu me jalutamegi rahulikult tänaval ja käime poes, sest me teame, et see number on ju nii väike. Ja teisalt on meid surutud kodudesse karantiini, me kardame… aga vastuseid me ei saa, isegi kui oleme haiged.”