Henn Põlluaas: orjamentaliteet on eriti kinnistunud tänase valitsuse peades

Esmaspäeval vastas peaminister Kaja Kallas arupärimisele rikkumisest teavitamise seaduse eelnõu kohta ja pärast seda võttis sel teemal sõna EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.

“Ajaloolased on juba ammu täiesti selgeks teinud, et müüdid 700-aastasest orjaööst ei pea paika. Jah, meie ajaloos on olnud erinevaid ajajärke, kus meie rahvas on olnud vabam ja mitte nii vaba. Aga mulle tundub, et sellele vaatamata on see orjamentaliteet kinnistunud ja jätkub väga paljude inimeste peas. Ja kahjuks tuleb tunnistada, et eriti tänase valitsuse peas.

Me oleme kõigega nõus. Ükskõik, mis Brüsselist tuleb, ükskõik kui arulage mõni direktiiv või määrus ei ole – kõigega ollakse nõus. Neid näiteid võib tuua kümneid ja kümneid. Meenutagem kas või südatalvel sõnniku laotamise ärakeelamist. Öelge mulle, millal üks Eesti talupidaja on sellist asja teinud? See on täiesti terve mõistuse vastane ja selle ärakeelamine on veelgi hullem. Me teame seda, kuidas porgand on kuulutatud puuviljaks ja nii edasi, ja nii edasi. Ja kõikidele nendele asjadele on samasuguse innuga, nagu tänane valitsus sellele direktiivile vinti peale keerab, neid ju juurde keeratud. Meenutagem kas või seda haledat kahe kraanikausi lugu, mis tingimata pidi olema igas kõige väiksemaski maapoes, mida tegelikult mitte keegi ei nõudnudki peale meie enda valitsuse.

Väga häiriv on see näpuga näitamine ja valetamine eelmise valitsuse suhtes, justkui eelmine valitsus ja selle ministrid oleksid selle eelnõu ette valmistanud. See ei vasta absoluutselt tõele, sest seda eelnõu ei arutatud valitsuses, seda eelnõu ei toodud Riigikokku menetlusse, seda ei olnudki olemas. Loomulikult direktiive arutati ja kui leiti, et tõepoolest riigikaitse- ja julgeolekuküsimust peaks käsitlema ja rahapesu teemat süvendatult, siis see ei ole see, mida meil täna väidetakse, justkui selline totalitaarse pealekaebamissüsteem, nagu tänane valitsus tahab luua, oleks olnud eelmise valitsuse tehtud. See on vale. Aga seda valet on väljendanud meile peaminister siinsamas puldis, justiitsminister siinsamas puldis ja samamoodi on seda valet levitatud ju ka meedias. Nii et mina ühtin küll oma kolleegide küsimusega, mida tehakse ja kuidas vastutavad valetavad ministrid.

Mis kõige hullem, meile püütakse selgeks teha, justkui tegemist oleks ühe sellise süütu vilepuhumise seadusega. No andke andeks! See on kõike muud kui vilepuhumine. Selle loogika järgi oli vilepuhumine ka see, kui okupatsioonivõimu esindajad ja nende siinsed käsilased vilistasid meie inimeste peale, nii et kümned tuhanded inimesed küüditati ja tuhanded inimesed lasti lahti. Kas see oli vilepuhumine? Aga täna ehitatakse täpselt samasugust totalitaarset orwellilikku maailma, sest me oleme näinud seda läbi väga mitmete seaduseelnõude, mida meile siia Riigikokku on valitsus toonud. Ja see on ainult üks seadus selles reas.

Vilepuhumiseks on meil olemas mehhanismid. Tõepoolest, kui inimene avastab mingisuguse seaduserikkumise, on tal võimalik pöörduda politseisse, prokuratuuri või kaposse. Kõik võimalused on loodud. Vajadusel on võimalik tagada talle ka anonüümsus. Aga see seaduseelnõu räägib ju hoopis millestki muust. Peale peab hakkama ka nende asjade suhtes – ja see on mustvalgelt kirjas seal –, mis ei ole seaduserikkumised. Ehk teisisõnu, ükskõik mille vastu. Ja seda võib teha anonüümselt. Täiesti absurdne! Kui me loeme seda loetelu, kes peavad hakkama anonüümselt teineteise peale kaebama, oma kaaskodanike ja kolleegide peale, oma sugulaste, sõprade ja tuttavate peale, siis seal on ka põhiseaduslikud institutsioonid.

Ka meie siin Riigikogus peame hakkama peale kaebama, sest meil on kõvasti üle 50 inimese kantseleis tööl, seal on lausa 200, ja presidendi kantseleis töötab ligi 60 inimest, ka seal peab hakkama peale kaebama ja mingisuguse pealekaebamisvoliniku paika panema. See on ju absurd! Saate aru? Ja sellega tehaksegi see pealekaebamine – mitte vilistamine, vaid just nimelt anonüümne pealekaebamine – lausa kohustuslikuks kogule kogu ühiskonnale. Nii et selle seaduse nimetamine Pavlik Morozovi nimeliseks ei ole üleüldsegi mitte liialdus.

Ühel päeval hakkavad need koputamisvolinikud vaatama seda, miks Jüri või Jaan ei ole oma kolleegide peale koputanud. Äkki siin on midagi kahtlast? Ja lisaks sellele, et siis kõiki neid, kelle peale koputatakse, hakatakse represseerima ka neid inimesi, kes ei koputa. Ühel heal päeval võivad ka nemad oodata koputust uksele, aga siis juba märksa tõsisemat, sellist, kus nad viiakse ära. Jumal teab, mis tagajärjed siis on, sest seadus nõuab. Seadus nõuab seda.

Nii et sellist seadust ei ole mitte mingil juhul võimalik vastu võtta. Selline seadus on haige ja pimeda ja uinuva aju sünnitis, mille tagajärg saab olema täiesti košmaarne. See lööb sodiks ja purustab kõik meie moraalsed-eetilised arusaamad, solidaarsuse, vennalikkuse, ja toob esile just sihukesed madalad kired, sest anonüümset koputajat tuleb ju selle seaduse järgi edaspidi edutada, teda tuleb kõikvõimalikul moel esile tõsta, tema palka peab tõstma, sellepärast et vastasel juhul ta äkki leiab, et teda on diskrimineeritud seetõttu, et tema koputas. Ja kõige õudsem on, kui me mõtleme sellele, et tänane valitsus tahab vastu võtta ka vihakõne seaduse, mille järgi sõnavabadus ja mõttevabadus hävinevad Ja need kaks seadust omavahelises koostoimes … Nojah, head kolleegid, mina sellises ühiskonnas küll elada ei tahaks.”