12.01.2021
Riigikogu esimees Henn Põlluaas.
Vabariigi president saatis erakondadele kirja, milles ta pakub välja abieluteemalise rahvahääletuse osas kompromissi. Paraku jääb selgusetuks, milles see nn kompromiss seisneb, kirjutab riigikogu esimees Henn Põlluaas.
Ettepanek panna rahvahääletusele hoopis mingi uus seaduseelnõu teeb olukorra vaid segasemaks ja keerulisemaks. Rääkides abielust, siis millise seaduse järgi meil vajadust veel oleks? Perekonnaseadus on meil juba olemas. Küsimus pole seaduses vaid selle ühele sättele põhiseadusliku kaitse andmises läbi rahvahääletuse ehk referendumi.
President on võtnud omaks opositsiooni demagoogilise retoorika ja väidab justkui polevat üheselt selge, millised mõjud on rahvahääletuse teistsuguse tulemuse, ehk „ei“ puhul. Kordan üle – „jah“-tulemuse puhul saab abielu kui liit mehe ja naise vahel endale põhiseadusliku kaitse ning seda ei saa muuta teisiti kui läbi uue referendumi. „Ei“-tulemuse puhul ei saa abielu endale põhiseaduslikku kaitset ning iga riigikogu koosseis võib selle kaotada või muuta seda homoabielu seadustamise, polügaamia või millegi muuga. Ei tahaks hästi uskuda, et president nendest erinevustest tegelikult aru ei saa.
Täiesti eksitav on ka president Kaljulaidi väide, et „suure osa Eesti inimeste jaoks ei ole sellise rahvahääletuse korraldamine praegusel ajal oluline või vajalik“. Vastupidi! Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati läbi viidud värske küsitluse põhjal osaleks 72% inimestest referendumil ja 63% neist toetab abielu kui mehe ja naise liitu.
Kui 2014. aastal poleks tänase opositsiooni poolt vastu rahva tahet läbi surutud kooseluseadust ja rohelised sotside, Reformierakonna ja Eesti 200 toetusel ei sooviks homoabielu seadustamist, siis ei oleks rahvahääletuse korraldamine tõesti oluline ega vajalik. Tänane olukord aga lausa nõuab rahva käest küsimist, millises suunas me ühiskonnana edasi läheme.
Kompromiss oleks see, kui opositsiooni toetav olev president Kaljurand tagaks opositsiooni nõusoleku, et saaksime korraldada põhiseaduse muutmise rahvahääletuse ja anda seeläbi abielule veelgi suurema kaitse. Siis oleks ka presidendi soov, et „Ei“ vastuse korral peaks riigikogu laiali minema, täidetud.
Ma arvan, et on oluline tuletada meelde, et ükskõik millise tulemuse ükskõik milline referendum annab, ei saa tulemus olla vale ega referendum läbi kukkunud. Nii „Ei“- kui „Jah“-tulemus mõlemad on legitiimsed ja meile kõigile kohustuslikud täita. See on rahva hääl ja tahe ning rahvas on põhiseaduse järgi kõrgeim võim riigis.