Kui siiamaani süüdistati kõiges EKRE-t, EKRE-Isamaa-Keskerakonna valitsust, sõda, lolli rahvast ja teab keda veel, siis pärast senise strateegia läbikukkumist on Reformierakonna võluvõtmekeseks uus kommunikatsioonikava ehk teisisõnu uus infooperatsioon ja massiline ajupesu.
Kas Reformierakond pakkus välja viisi, kuidas lahendada nende juhtimisel tekitatud probleemid, ühiskonna pahameel ja usaldamatus nende vastu ning kuidas tuua Eesti välja ebakompetentsest ja ideologiseeritud majandus- ja rohepoliitikast tingitud majanduslikust ja sotsiaalsest kriisist?
Ei, tegelikult pakkusid nad välja hoopis viisi, kuidas mässida kõik probleemid roosasse uduloori, et selle varjus lihtsalt vastutusest kõrvale hiilida.
Peaasi, et näitad natuke alandlikkust, empaatiat ja kui muidu ei saa, siis tuleb midagi ka tunnistada.
Selle järgi ei ole vaja muutust, ei juhtimises, majanduspoliitikas ega milleski muus. Peamine on inimeste eksitamine, lollitamine ja näitamine, justkui Reformierakond oleks koos rahvaga ühes paadis.
Põhiline on orwelliliku näilisuse loomine, et nemad hoolivad ja nende juhtimisel sammume helge tuleviku poole – a la maksude tõstmine on maksukoormuse vähendamine.
Reformierakonna peasekretär Timo Suslov saatis pärast Reformierakonna strateegiapäeva erakonna liikmetele käsukirja, milles tegi selgeks, kuidas teha „valetajatevalitsuse valed“ rahvale vastuvõetavaks, juhtida tähelepanu reaalsuselt kõrvale ja tõsta Reformierakonna kivina langevat toetust.
Ta kirjutas: „Me PEAME näitama natuke alandlikkust ja tunnistama midagi. Me ei saa praegu olla ülbed. Rasketel aegadel on empaatia näitamine hädavajalik.“
Ühesõnaga, polegi vaja tulla välja majanduslangusest ja inflatsioonist, peatada ettevõtete pankrotistumine ja töötuse kasv, tuua inimesed välja üha suurenevast vaesusest, tõsta sündide arvu jne.
Reformierakonda justkui ei huvita riigi ja rahva heaolu mitte üks raas. Vabalt võib jätkata Eesti majandust, konkurentsivõimet ja inimeste heaolu hävitavate maksude tõstmise ja uute kehtestamisega, rohepöörasusest tingitud majanduse ruineerimise ja rahvast üle sõitmisega. Piisab kui valetada, vassida, teeselda ja petta.
Õigemini on see kava järgi hädavajalik. Peaasi, et näitad natuke alandlikkust, empaatiat ja kui muidu ei saa, siis tuleb midagi ka tunnistada.
See pole Reformierakonnale raske. Valetamine, petmine, tõe väänamine ja rahva lollitamine läheb kui lepase reega. Nagu alati.
Empaatilisust näidelda on muidugi raskem, aga kuna päriselt empaatiline olema ei pea, siis saab hakkama. Midagi võib ju näiliselt ka omaks võtta.
Kõige raskem on ilmselt neile igiomase ülbuse, üleoleku ja ilmeksimatuse varjamine, nagu uus kommunikatsioonikava nõuab. Kuid eks seda saab ju harjutada, näitlemise meistrid, nagu nad on. Pealegi on mitteülbe olemine vaid ajutine nõue. Seda peab teesklema vaid praegu, pärast saab naasta neile normaalse oleku juurde.
Nagu näeme, ei ole midagi uut siin päikese all. Uus Reformierakonnas ja nende kommunikatsioonikavas pole mitte hoolimine, valedest loobumine ja tõe rääkimine, vaid lihtsalt valetamisteemade ja raskuskeseme muutmine.
Ma loodan, et Eesti inimesed on juba piisavalt õppinud, oskavad nende teesklust ja kahepalgelisust läbi näha ning ei lähe enam uute valede ja ajupesu ohvriks.
Henn Põlluaas, riigikogu liige (EKRE)