31.03.2019
Henn Põlluaas.
EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas võtab kokku pühapäevase vasakliberaalse etenduse tausta.
“On väga iseloomulik, et neil hüsteeriast üleskihutatud tegelastel, kes uue koalitsiooni ja eriti EKRE vastu Viru tänavalt Vabaduse platsile marsisid, olid käes punased ja mustad loosungid ning roosad ja vikerkaarevärvilised lipud. Samuti demagoogilised ja valet pritsivad plakatid, milles nõuti võrdsust ja inimõigusi. Justkui Eestis neid ei olekski.
Sama iseloomulik on, et tolerantsust ja vene keeles “svabodõ” (vabadused) skandeerinud tüüpidel puudub endal igasugune tolerantsus teist meelt olevate inimeste ja erakondade suhtes. Ma ei näinud seal ühtegi Eesti lippu ja see on kahtlemata igati märgiline asi. Keda need tüübid õieti esindavad ja mille eest nad seisavad? Eesti eest kindlasti mitte.
Tegemist oligi vist mingit sorti poliitilise geiparaadiga. Sõnavõtjatest oli igatahes valdav osa erinevate seksuaalvähemuste esindajad. LGPT ühenduse esindaja kuulutas näiteks, et neile olevat demokraatia ja solidaarus väga kallis, aga jätkas sama hingetõmbega, et EKRE-t valinud saja tuhande inimese hääl ei loe midagi ja nendega ei tohi arvestada. Demokraatiast, sallivusest ja võrdsusest on selline asi küll valgusaastate kaugusel.
Ja kelle Eesti õieti on “kõigi Eesti”, mida nad karjusid? Meie, eesti rahva Eesti see kindlasti enam poleks. Keegi blondiin näitsik, kes enda sõnul oli üks korraldajatest, vastas Delfi reporteri küsimusele, miks üritus korraldati, et see tehti erakonna vastu, kes on saanud võimule valede ja hirmutamisega. Vaeseke vist ei teadnud, et täna pole veel keegi võimule saanud ning valimistulemuste suhtes silmade kinni pigistamine ja rahva tahte ignoreerimine ei aita. Selle seltskonna tühja südame märk sümboliseerib ilmselgelt tühja meelt ja vihaga täidetud tõeliselt tühja südant.
Erinevalt neist olen ma seda meelt, et õigus, õiglus ja võrdsus kehtivad kõigile, mitte ei tähenda marginaalsetele gruppidele täiendavate eriõiguste andmist ja vähemuste diktaati enamuse üle. Meie seisame tegeliku demokraatia ja võrdsuse, mitte mingi väärastunud ja valikulise liberaalse demokraatia eest, mis seab esikohale mitte ühiskonna, vaid üksikindiviidi ja marginaalsete gruppide hedonistliku heaolu.”