Hukka läinud vaktsiini puhul paljast lubadusest „võtan vastutuse“ enam ei piisa, vaja on kriminaalmenetlust

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Astra Zeneca vaktsiin. Pilt on illustratiivne.

„Ratsionaalselt ja loogiliselt on vaktsiini riknemise lugu vähemalt ühe kandi pealt selgemast selgem: vaktsiinid riknesid, kahju on tekitatud ja punkt. Nüüd oleks loogiline ju, et järgneks uurimine asjaolude väljaselgitamiseks, kahjude hüvitamiseks-korvamiseks, süüdlaste väljaselgitamiseks ja vajadusel ka karistamiseks.

Uurimised jaotuvad meil laias laastus kaheks: kriminaal- ja haldusmenetlus. Ära peab märkima siinjuures tingimata ka selle, et tekkinud varaline kahju oli suur ja antud varul oli strateegiline tähendus riigi toimimise tähenduses – see viitab omakorda kriminaaluurimise hädavajalikkusele. Lisame juurde, et kahju kannatajaks on antud juhul juriidilises tähenduses riik, sest tegemist on riigiasutusega.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Miks kriminaaluurimine? Põhjus on lihtne – lisaks ülalpool mainitule on sellel uurimisel oluliselt rohkem volitusi ja võimalusi kui haldusmenetlusel. Viimase korral moodustatakse reeglina komisjon, mis vähemalt meil moodustatakse alati siis, kui on kindel plaan ja kavatsus asjad lihtsalt kinni mätsida ja unustada.

Komisjoni määratakse-valitakse ka koosseis ja taas tekib suunurka meie tänast praktikat arvestades irve – komisjon peab olema ju igati poliitviisakas – niimitu transi, niimitu omasooiharat, niipalju aafrikat, aasiat ja kohalikku… Peab olema mälu- või mõne muu puudega, kui loota neist komisjonidest ka mingit reaalset tulemust.

Nüüd vastutuse võtmisest. Mis asi see on? Katsuge minna kohtusse ja seletada, et te vastutust ei võta – ei aita ega mõju! Te kas vastutate või ei vastuta, punkt. Kui vastutate, siis milles see vastutus konkreetselt seisneb, jälle punkt.

Kujutage vaid ette, et külas lõhuti kiik ära ja keegi poolemeelne võtab vastutuse, sest talle lubati selle eest kommi. Mida tähendab vastutus üldse? Selgemast selgem ju – see tähendab ju tekitatud kahju tegelikku korvamist ja kriminaalmenetluse puhul ka veel karistust sellele lisaks.

Tsiviilõiguses on prerogatiiviks, et teo toimepannu on üldse vastutusvõimeline (mitte ülal toodud näite puhul külakiige lõhkunud ullike). Meie konkreetse kaasuse puhul saab rääkida ka kindlustusvastutusest, st vastutuse võtab oma kanda ja kahju korvab näiteks kindlustusselts. Siinjuures on oluline tähele panna, et reaalne vastutus kui selline ei kao ise kuskile! Igal pool on jutt kahjude KORVAMISEST!

„Võtan vastutuse!“ – mis see tähendab? Lähen ise vabatahtlikult vangimaja ukse taha valjul häälel sisse laskmist nõudma?! Ei lähe ju! Maksan ruttu asja kinni?! Ei maksa, üldse midagi ei maksa vaid võtan palka edasi ja kirjutan veel preemiagi välja! Kas vastutuse võtnud isik läheb panka ja teeb kiirelt kahjude korvamiseks ülekande?

Ülaltoodu oli muidugi lihtsustatud käsitlus, kuid mõte peaks selge olema. Ettevõtluses ei saa selline asi võimalik olla, sellistele asjadele järgneks sajaprotsendiliselt reaalne vastutus. On antud kaasust näitena tuues süüdi kas laomees või turva, vastutab igal juhul ettevõtte juht.

Aga läheme ametlikuks ja lähtume senisest õiguspraktikast. Riigikohtu 15 aasta tagune praktika ütleb üsna selgelt, et vastutaja peab kahju süüdlaselt sisse nõudma. Kui asutus (antud juhul Terviseamet) seda ei tee ega nõua seda füüsiliselt isikult sisse, siis nõuab maksuamet sellelt kahjult välja maksud (tulu-, sotsiaal-, töötukindlustusmaks), kuna käsitleb seda summat erisoodustusena.

Selles (vaata ka https://arileht.delfi.ee/artikkel/7259781/maksuamet-kaotas-killustikufirmale) Riigikohtu otsuses on mustvalgel kirjas:

“Kui äriühingu juhatuse liige ei ole oma ülesannete kõrgusel, tekitades sellega firmale kahju, siis juhul, kui kahju jäetakse temalt sisse nõudmata, on tegemist erisoodustusega. See on maksu- ja tolliameti hinnangul olulisim järeldus riigikohtu otsuses”.

„Sellele lisaks on antud küsimust põhjalikult lahatud Ille Vatteri Sisekaitseakadeemia Finantskolledzhi magistritöös ja lisame paar väljavõtet ka sellest:

„Suurim maksurisk seisneb nõuete sissenõudmisega mitte tegelemises või mitte kohase sissenõudmist tõendava dokumentatsiooni vormistamises. Kuid mitte ainult, sest maksurisk võib kaasneda ka töötaja ja juhatuse liikme vastu oleva nõudega ning seotud juriidiliste isikute vaheliste nõuetega…“

…“ Võtmesõnad: nõudest loobumine, nõude lootusetuks kandmine, töötaja poolt kahju tekitamine, juhatuse liikme vastutus, erisoodustuse ja kingituse maksustamine, nõude aegumine, aktiivne ja passiivne loobumine, kompromissleping, mitterahaline sissemakse, nõude sissenõudmise dokumenteerimine, nõude alused.“

Ja järeldus samast tööst: „Käesoleva teema aktuaalsus seisneb selles, et ka nõude sissenõudmisest loobumine sisaldab endas potentsiaalset maksuriski ning loobumisena ei käsitleta alati vaid sellesisulist kokkulepet osapoolte vahel.”

Tasub kindlasti tähele panna, et töö on tehtud koostöös Maksuameti ja vastavate tipp-spetsialistidega koostöös, seega igati autoriteetne materjal.

Kokkuvõtteks – kas keegi on algatanud menetluse, rääkinud kahjude korvamisest? Ei ole! Käib ikka mitte midagi ütlev jutuvada mingist salapärasest „vastutuse“ kas võtmisest või mittevõtmisest, mis tähendab kindlalt vaid üht – täielikku vastutamatust ja koos sellega ka karistamatust mingist kindlast positsioonist alates.

Kujunenud praktika lubab väita, et meil on tähtis see, KES korraldas ja vastavalt sellele kõik käima kas läheb või siis vastupidi – ei lähe. Repsi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks piisas kohvimasinast, täna räägime otsesest kahjust 3 miljonit.“

Andres Raid, ajakirjanik

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused