INTERVJUU Gustav Kasselstrand: olukorda Rootsis võib nimetada madala intensiivsusega kodusõjaks

Gustav Kasselstrand

Gustav Kasselstrand on uue Rootsi partei Alternatiiv Rootsile (Alternativ för Sverige) liider. 31-aastane Kasselstrand on poliitikas juba aastast 2006, mil ta liitus tookord alles õige vähe populaarsust kogunud Rootsi Demokraatidega. Intervjuus portaalile Voice of Europe räägib Kasselstrand keerulisest olukorrast Rootsis.

Miks te lahkusite Rootsi Demokraatidest?

Tegelikult mind arvati sealt parteist 2015. aastal välja. Minuga samal ajal heideti välja veel ka kogu tolleaegne noorteorganisatsioon, ligi 5000 liiget. Tegemist oli partei liidrite poolt korraldatud nõiajahiga, mille eesmärgiks oli kindlustada võim ja positsioon parteis. Kuid nii nad seda loomulikult ei esitanud, vaid väitsid, tüüpilise udujutuna, et noorteosakond koosneb nn äärmuslastest.

Kõigile oli selge, et tegemist oli jamaga. Aga sellega näitasid Rootsi Demokraadid, et nad kasutasid samasugust poliitiliselt korrektset terminoloogiat omaenda noorte vastu, nagu seda on teinud liberaalsed parteid aastaid Rootsi Demokraatide suunal.

Kui halvasti on asjad Rootsis?

Väga halvasti. Kõik, mida te alternatiivmeediast Rootsi kohta loete, on tõsi. Seisame silmitsi suurimate probleemidega, mis Rootsi ajaloos seni ette on tulnud ja kui midagi ei muutu ning meie rahva väljavahetamist ei peatata, siis on rootslased 20 aasta pärast oma maal vähemuses.

Nimetaksin olukorda Rootsis omamoodi madala intensiivsusega kodusõjaks (mis pikkamööda muutub üha intensiivsemaks). Olukorra muudab veelgi keerulisemaks muidugi äärmuslik poliitiline korrektsus, mis on kummitanud Rootsit juba kümneid aastaid, kuid mis nüüd lõpuks hakkab murenema.

Poliitiliselt korrektsed inimesed on kaotamas jalgealust ja inimesed on vihased poliitikute ning meedia peale, kellel lasub vastutus meie rahuliku ja jõuka riigi tõukamises sellisesse kaosesse, mida praegu tuuakse hoiatava näitena teistele Skandinaavia ja Euroopa riikidele. Tegelikult lausa kõikidele riikidele maailmas.

Poliitilisel eliidil puudub tahe ja võimekus probleeme lahendada. Tehakse vaid sõnu, kuid puuduvad teod. Just nemad on tekitanud need probleemid ja need poliitikud lihtsalt tuleb välja vahetada, et Rootsit oleks võimalik korda teha.

Kuid hoolimata kogu sellest jamast, milles me istume, võime Rootsis näha ka äärmiselt huvitavaid arenguid. Rootsi Demokraadid, kes on mulle endiselt sümpaatsed, koguvad toetust ja tegid septembris toimunud Riksdagi valimistel aegade parima tulemuse, millega jätkavad paradigma muutmist.

See on hea, kuid sellest ei piisa – nad on muutumas ka üha passiivsemaks, poliitiliselt korrektsemaks ja kartelliparteide sarnasemaks. Rootsi vajab parlamenti uut jõudu, parteid, mis tagab selle, et Rootsi Demokraadid astuksid uuesti korralikult opositsiooni. Ainus erakond, mis seda teha suudab, on Alternatiiv Rootsile.

Paljude inimeste arvates on Rootsi kadunud. Mida te neile ütleksite?

Sellega ma nõustuda ei saa. Ükski maa ei ole kadunud, kui seal on veel inimesi, kes on valmis vastupanuks ja pakuvad edasiminekuks teistsugust teed. Tõsi on see, et paljud rootslased alles hakkavad taipama, mis nende riigis toimub.

Kui vaadata tagasi kümne aasta tagusesse aega ja võrrelda seda tänasega, siis on immigratsiooniprobleemid loomulikult mitu korda hullemaks läinud, kuid meil on tekkinud ka tugev ja elujõuline patriootiline liikumine, seda nii parlamendis kui ka sotsiaalmeedias, on tekkinud alternatiivsed uudisteportaalid ja platvormid.

Rootslased ja teised eurooplased peaksid vaatama inspiratsiooni leidmiseks minevikku. Meid on sageli ähvardanud suured ohud ja meie teel on seisnud rasked takistused. Aga need mineviku eurooplased, kes ütlesid, et „me oleme kadunud“ siis, kui araablased okupeerisid suure osa praegusest Hispaaniast või kui türklased piirasid Viini või kui mongolid ikestasid suure osa Ida-Euroopast, ei olnud need eurooplased, kes lõpuks määrasid meie ajalookäigu. Nemad eksisid minevikus ja nad eksivad ka praegu.

Suur osa eurooplastes on hakanud alles praegu taipama, mis toimub. Ja meie võitlus, meie reconquista, on alles alanud. Ja allaandjad, need kes väidavad, et kõik on kadunud veel enne, kui mäng on jõudnud alata, peaksid astuma kõrvale ning tegema ruumi neile, kes teavad paremini.

Sügisel toimuvad valimised Rootsis ei ole n-ö viimane võimalus Rootsi päästmiseks. See on meie esimene võimalus! Võitlus Rootsi ja Euroopa eest on alanud. Lubage mul viidata Poola rahvushümni kuulsatele sõnadele: „Poola ei ole veel kadunud!“ Just sellist suhtumist ongi meil vaja: Rootsi ei ole veel kadunud, seda niikaua, kuni me elame!

Mis on kõige olulisem asi, mida Rootsis muuta tuleks?

Kiiresti oleks vaja lõpetada immigratsioon täielikult ja alustada sadade tuhandete illegaalide, kriminaalsete võõramaalaste ja immigrantide maalt välja saatmisega, kes ühel või teisel moel on koormaks meie ühiskonnale.

Pikemas perspektiivis tuleb aga täielikult muuta aga meie enesekuvandit inimeste ning ühiskonnana. Seda selleks, et viimaste kümnendite katastroofiline poliitika iial ei korduks.

Milline on teie arvamus Tommy Robinsoni arreteerimise osas Suurbritannias?

Ma leian, et see on skandaalne. Ühtlasi näitab see selgelt suunda, kuhu Lääne-Euroopa on liikumas. Valitsused kogu Euroopas muretsevad peamiselt riigi allakäigu vastu protesteerivate oma inimeste pärast, ent ei tegele absoluutselt massiimmigratsiooni peatamisega, mis ongi paljude probleemide algpõhjuseks. Siin on väga selgelt näha Euroopa eliidi tõelist agendat.

Kas teie meelest on sõnavabadus Euroopas löögi all?

Kindlasti! Nn vihakõne seadused ei ole ju midagi muud, kui sõnavabaduse kriminaliseerimine. See tuleks kohe lõpetada.

Allikas: Voice of Europe

Refereeris Triin Van Doorslar

Kommentaarid