Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jaak Madison: Euroopa Liidu riikide juhid ei adu reaalset olukorda

-
11.12.2018
Jaak Madison esineb nii miitingutel, Euroopa kõnetoolidest kui ka Riigikogu puldist.
© Martin Ahven/Õhtuleht

Teisipäeval andis peaminister Riigikogus ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, mis oli ilmselgelt Brüsseli-meelne, ning sai terava kriitika osaliseks EKRE saadiku Jaak Madisoni kõnes.

“Austatud peaminister, istungi juhataja, töökaaslased ja külalised! Euroopa Liit ei ole oma olemuselt muutunud võrreldes möödunud aasta sama ajaga. See on halb. See tähendab, et Euroopa Liit on jätkanud veelgi jõulisemalt liikumist samas föderalistlikus suunas, mida olen ma nentinud juba viimasel kolmel korral igal aastal, kui sama küsimust oleme käsitlenud.

Austatud peaminister rõhutas oma kõnes, kuidas ta nõustub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga mitmes küsimuses. Mina aga tuletan meelde, mida on antud sügavalt lugupeetud riigijuhid viimase aasta jooksul väljendanud.

Prantsusmaa riigijuht Macron on korduvalt väljendanud vajadust liikuda ühise riigikaitsesüsteemi suunas Euroopa Liidus ehk tekitada paralleelorganisatsioon NATO-le. Euroopa Liit ei ole loodud sõjaliseks liiduks ja Euroopa rahvad ei ole ühinenud sellise liiduga. Euroopa riikide põhiline kaitseorganisatsioon on olnud NATO ja see peab jääma selleks ning sellest tulenevalt head liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega. Prantsusmaa presidendi väljaütlemised on vaid nõrgestanud transatlantilisi suhteid ja me ei tohi seda eirata.

Saksamaa liidukantsler Merkel on aga ilma igasuguse häbi öelnud, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavadki olema valmis loovutama suveräänsust ühise „projekti“ nimel. Ma ei ole sellega nõus ja ma pean häbiväärseks, et nii peaminister, välisminister kui Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ei ole sellist föderalistlikku ja Eestile kahjulikku mentaliteeti hukka mõistnud.

Kui veel 10 aastat oleks olnud mõeldamatu, et Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhid kutsuvad üles veelgi jõulisemalt föderaliseerima Euroopa Liitu ja kõiki selle eest hoiatajaid peeti paanikaõhutajateks ja valetajateks, siis tänaseks päevaks oleme jõudnud olukorda, kus seda räägitakse juba vabalt ja maskideta. See ei ole Euroopa Liit, millega liitumiseks andis rahvas 2003. aastal toimunud referendumil mandaadi.

Täna jääb ära hääletus Ühendkuningriigi parlamendis. Ma pean ütlema, et kui lahkumisleppe hääletuse läbikukkumise eest Briti parlamendis hirmutab eelkõige Euroopa Liidu juhtkond, siis järelikult polegi see nii hull. Euroopa Liidus tuleb alatihti vaadata küsimusi pöördvõrdeliselt. Me nägime seda ka 2016. aastal, kui enne Brexiti referendumit hirmutati inimesi maailmalõpu eest, kui britid julgevad lahkuda Euroopa Liidust. Nad julgesid seda teha ja soovisid võtta juhtohjad oma riigi suunamisel tulevikku.

Ma ei pea õigeks Euroopa Liidu poliitikat lahkumisläbirääkimistel, kus üritati igal võimalusel karistada Suurbritanniat selle eest, et nad kasutavad võimalust viia ellu nende elanike tahet ja lahkuda liidust. Ma arvan, et selline suhtumine kahjustab ka Eesti positsiooni, sest Eesti huvides on jätkuvalt head liitlassuhted Suurbritanniaga ja meie huvides ei ole prantslaste või sakslastega olla ühes paadis, kui nende huvi on vaid brittide karistamine.

Meil tuleb mõista, et Suurbritannia ei saa riskida oma territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadmisega, mis on suurim risk praeguse lahkumislepingu juures. Meil tuleb mõista, et Briti konservatiivid töötavad selle nimel, et Euroopa Liit ei kasutaks neid ära ning ei tekitaks olukorda, kus riik on pooleldi sees ja pooleldi väljas liidust.

Me näeme tänasel päeval, et Euroopa Liidu riikide juhid ei adu reaalset olukorda. Nad ei mõista, et rahulolematus praeguse suunaga aina süveneb ja jõuab varem või hiljem kõikides riikides ka tänavatele või väljendub valimistulemustes.

Käesoleva aasta oktoobris teostas Turu-Uuringute AS küsitlust, kus üheks küsimuseks oli: „Kas Eesti peaks eirama meile ebasoodsaid Brüsseli juhiseid, kuigi see võib kaasa tuua eurotoetuste vähendamise?” Lausa 66% küsitlusele vastanutest ütles “jah” sellele vastates. See tähendab, et 2/3 Eesti elanikest ei ole enam nõus sellega, et Eesti seadusandlust juhitakse läbi direktiivide ja määruste ning nad on nõus, et me peame hakkama sellele vastu. Isegi juhul, kui need nii kiidetud ja rõhutatud toetused vähenevad. Vähenegu, kuid peamine on meie iseseisvus, meie suveräänsus.

Kui peaminister rõhutas, et ka migratsioonipoliitika ja põgenike ümberasustamine peab olema ainult vabatahtlik, siis kahjuks elab ta üleeilses päevas. Kvoodid on juba reaalsus. Ümberjagamiskvootidest keeldunud riigid anti Euroopa Kohtusse, kuna kvoodisüsteemis osalemine pandi hääletusele 2016. aasta septembris ja Eesti toonane siseminister Hanno Pevkur hääletas selle poolt. Ma ei kahtle absoluutselt, et Jüri Ratas oleks täpselt samamoodi hääletanud.

Näiteks Ungari hääletas “vabatahtliku” süsteemi vastu ja Euroopa Liit pöördus sellise jultumuse ehk oma suveräänsuse kaitsmise pärast kohtusse. Selle teema valguses on paslik tuua välja veel üks küsitlus, mis näitab Eesti inimeste meelsust. Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud uuringus käesoleva aasta märtsis selgus, et 78% Eesti elanikest peab kvoodimigrantide Eestist lahkumist heaks nähtuseks. Selline tulemus ei jäta kahtlust, et Eesti elanikud on vastu Euroopa Liidu migratsioonipoliitikale ja nad soovivad meie suveräänsuse kaitsmist.

Head Riigikogu liikmed! Hea peaminister! Ma pean teile meelde tuletama, et me oleme andnud vande kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda, millest tuleneb ka kohustus kaitsta meie rahvusriiki ja iseseisvust. Ma tean, et paljud teist ei suuda isegi mõista, mida tähendab suveräänsus või rahvus, kuid jõulude ajal on meil kõigil ehk hetk, et korra hinge tõmmata ja sügavamalt järele mõtelda. Mõtelge siis, et kui palju meil seda suveräänsust tegelikult ka on. Aitäh kuulamast.”