25.03.2024
Jaak Madison.
Eesti väikeriigina on alati keerulises olukorras. Olles suuruselt ja rahvaarvult mitte just mastaapne, tugineme tihti paratamatult militaarjulgeolekus allianssidele ja lootusele, et need kokkulepped peavad ka kõige kehvemal päeval.
Samas pole väikeriigil eksimisruumi, lootes 100% ainult liitlastele ja jätta seetõttu tegemata maksimaalselt võimaliku iseseisva kaitsevõime ülesehitamiseks kogu ühiskonnana juhuks, kui mõned liitlased muudavad oma suunda, löövad araks või teevad meie seljataguselt uusi kokkuleppeid.
Sama probleem on väikeriigil väärtusküsimustes. Kui militaarne oht peitub eelkõige meile ida suunalt, siis väärtusküsimustes tuleb tihti surve lääne rindelt. Siingi peab väikeriik käituma mõistlikult ning mitte laskma endale ette dikteerida kõike, mida peetakse heaks ja õigeks näiteks Lääne-Euroopas. Olgu selleks arusaamad immigratsioonis, perekonnapoliitikas või kliimaäärmusluses.
Eestil väikeriigina ei ole mänguruumi, et eksperimenteerida oma energiajulgeolekuga rohepöörde nimel või rahvastiku kestmisega kolmanda maailma päästmiseks ja üksikute ettevõtlussektorite soovide rahuldamiseks odava tööjõu nimel.
Seega alati tuleb leida mõistlik tasakaal, kuid kaotamata peamist eesmärki, milleks on Eesti kui iseseisva rahvusriigi säilimine ja samuti taastamine seal, kus me enam nõnda iseseisvad pole.
Nendest ideaalidest peaksid lähtuma kõik seitse valitud Eesti esindajat Euroopa Parlamendis. Reaalsuses paraku nõnda ei ole. Hetkel veel mitte.”
Jaak Madison, EKRE saadik Euroopa Parlamendis