Diplomaatide asi ei ole vastustada riigi poliitilist liini

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Diplomaatias on omad reeglid ja oma riigi vastu astumine hea tooni alla kohe kindlasti ei lähe. Pilt on illustratiivne.

Eestis on puhkenud väike diplomaatiakriis, mis põhineb sellel, kas suursaadikud võivad oma valitsust kritiseerida.

Pärast seda, kui USA president Donald Trump kutsus Euroopa Liidu juurest tagasi suursaadik Gordon Sondlandi, kuna see oli Trumpi tagandamisprotsessis presidendi vastu pöördunud, postitas Madison sotsiaalmeedias tagasikutsumist pooldava avalduse.

“Siit on mida õppida ka Eestil – riiki ei saa teenida suursaadikud ja diplomaadid, kes ei suuda järgida professionaalselt riigi poliitilist liini,” kirjutas Madison laupäeval sotsiaalmeedias ja hoiatas otseselt ka Eesti suursaadikut Helsingis Harri Tiidot: “Näiteks alles hiljuti kuulsin, kuidas Eesti suursaadik Soomes oli kirunud kohtumisel riigikogu liikmete delegatsiooniga üht valitsusparteid, mis annaks kohe aluse isik tagasi kutsuda saadiku kohalt.”

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul soovib europarlamendi saadik Jaak Madison vaikivat ajastut, kui leiab, et valitsuskriitilised diplomaadid tuleks tagasi kutsuda.

“Madison näitab sellise arvamusega, et ihaldab vaikivat ajastut ning parteidiktatuuri. Eesti edu maailmas on taganud tugev ja pühendunud karjääridiplomaatia, mis on olnud vaba parteipoliitilisest survest,” kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

“Samuti tuleb aru saada, et ka diplomaatidel võivad olla isiklikud hoiakud, mida nad võivad ka väljendada. Nad on inimesed nagu kõik teisedki. Ja seda õigust ei tohi Eestis kelleltki võõrandada,” märkis teine reformierakondlane Urmas Paet.

Uued Uudised arvavad, et muidugi võib diplomaatidel oma arvamus olla, kuid nad ei tohi sisepoliitiliste heitluse korral hakata kritiseerima riigivõimu ja temale vastanduma juba sel lihtsal põhjusel, et siis ei saa enam keegi aru, mis riigis toimub ja kuhu tüürib diplomaatiline laevuke.

Paet ja Mihkelson ei tundu aru saavat, et parteipoliitilisest survest saabki vaba olla ainult neutraalne ja professionaalsusel põhinev välisteenistus.

Välisminister Urmas Reinsalu kirjutaski sotsiaalmeedias vastuseks Jaak Madisoni kommentaarile, et Eesti välisteenistus jääb poliitiliselt neutraalseks.

Siit näeb aga veelkord seda, et Reformierakond ei oska olla ei valitsuses ega ka opositsioonis. Võib vaid ette kujutada, et kui Urmas Paeti välisministriks olles kritiseeriks mõni diplomaat näiteks presidendi poliitturismi, siis oleks Paet tal kohe vihaselt kukil. Opositsioonis arvatakse üht, võimul olles teist – Reformierakond võimuparteina ei taluks kohe kindlasti diplomaatide kriitilist sõnakust.

Välisteenistust ei tohiks Eesti-sugune väikeriik iga võimuvahetusega tõesti välja vahetada, aga selleks peavadki diplomaadid jääma diplomaatideks, mitte hakkama poliitikuteks. USA-s aga vahetabki iga president tavaliselt ebalojaalse diplomaatilise korpuse välja. Meil tasub vaid meenutada, millist vaenulikkust oma maa presidendi vastu näitas üles kunagine USA suursaadik Eestis James D. Melville Jr.

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused