Jaak Valge: kas presidendi otsevalimine tähendab tõesti demokraatia kaotust?

Arvamus,
©UU
Jaak Valge

Riigikogu liige, ajaloolane Jaak Valge (EKRE) küsib oma ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, kas presidendi otsevalimine tähendab tõesti demokraatia kaotust? residendivalimise protsessi teemal on viimasel ajal üsna palju sõna võetud ning tundub, et üha rohkem on hakanud toetust leidma seisukoht, et praeguse valimiskorra modifitseerimisest ei piisa, vaid hea riigipea saame ikkagi otsevalimise korral, kirjutab Jaak Valge.

Selgeid otsevalimise vastaseid on olnud vähe. Seda enam tuleks hinnata Lauri Vahtre kindlat otsevalimise vastast sõnavõttu, mis on välja peetud temale omases nauditavalt kujundlikus stiilis, samal ajal teisi seisukohti armutult nuheldes.

Vahtre vastandab algatuseks presidendi- ja parlamendivalimiste populaarsuse, kinnitades, et meie kodanikud soovivad presidenti valida, aga parlamenti mitte, ning viimast tõestavat valimisaktiivsus. Ta leiab, et otsevalimise nõuet kuuleme “peaaegu rutiinselt suvalisel kella- või aastaajal”, ning see nõue muutub iga viie aasta tagant “lausa kõmisevaks”.

Tõsi, märtsikuise küsitluse järgi oli seesuguseid “rutiinseid” kodanikke ca ⅔, aga nüüd, augustis, on nõudmine võib-olla tõesti “lausa kõmisevaks” muutunud, st otsevalimise toetajaid on rohkem, sest käimasolev presidendi valimisprotsess, on piinlik.

Ma ei taha muidugi väita, et sama palju kodanikke, kui otsevalimisi soovib, tuleks presidenti tegelikult ka valima, kui see võimalus oleks, ehkki võiks eeldada, et neid võib olla rohkem, kui osaleb parlamendi valimistel. Aga on arusaamatu, mis oleks selles halba, kui nii läheb. Ning kui läheb teisti, pole ka midagi häda. Mitmes Euroopa riigis, näiteks ka Soomes, hääletas viimastel parlamendivalimistel siiski rohkem kodanikke, kui presidendivalimistel.

“Isegi kui Eesti parlamendivalimiste osavõtt oleks väiksem, ei ole see kuigivõrd argumendiks presidendi otsevalimiste vastu.”

Väite teine pool – Eesti kodanike soovi puudumine parlamenti valida – jääb aga täiesti arusaamatuks. Viimastel parlamendivalimistel osales 63,7 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, mida on näiteks Euroopa Parlamendi valimistest (37,6%) märksa rohkem. Ka võrdluse teiste riikidega kannatame hästi välja. Lätis oli viimaste parlamendivalimiste osalusprotsendiks 54,6, Leedus veel madalam. Ent isegi kui Eesti parlamendivalimiste osavõtt oleks väiksem, ei ole see kuigivõrd argumendiks presidendi otsevalimiste vastu.

Edasi küsib Vahtre, “miks siis ühel juhul tundub valimine nii ahvatlev ja teisel juhul mitte”, mis on iseenesest eksitav eeldus, aga vastab: “Vastus on lihtne ja nördimapanev: enamik meist ei soovi valida mitte enda esindajat, vaid valitsejat.”

Nüüd peaks loogiliselt järgnema selgitus, kuidas on defineeritud “valitseja” ning kuidas “esindaja”, ning viited uuringutele, mis tõestavad, et just sedasama valitseja rolli meie kodanikud millegipärast eelistavad. Paraku seda Vahtre ei paku, ning seega on tegemist nii tühja väitega, et seda pole võimalik isegi väitluse objektiks võtta. Kõigepealt paluks definitsioonid ja tõestus ning siis saab edasi arutada.

Ning lõpetuseks väidab Vahtre, et rahva soovi täitmine tähendab demokraatia kadu ning imestab, et “nõuet, mis tähendaks demokraatia kadu, esitatakse demokraatia nimel”. Ka siin ei hellita Vahtre lugejaid põhjendustega, kinnitades lihtsalt, et kui president otse valitaks, “siis mitte esindajaks, ühendajaks ja tasakaalustajaks, nagu mõtlesid põhiseaduse koostajad, vaid ikka valitsejaks. Lapsikus lootuses, et üksikisik oskab riiki juhtida nii, nagu kõigile meeldib.”

Tohoh! Aga rohkem kui pooltes Euroopa Liidu riikides valitakse president otse. Need on Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi. Nüüd tahaks Vahtrelt küsida, kas neis riikides on ühtlasi ka demokraatia kadunud, kodanikel on jäänud vähemaks võimalusi poliitikat mõjutada? Või mõtleb Lauri Vahtre nii, et just meie, eestlased, oleme mingi eriline seltskond, kes, erinevalt ülaltoodud riikide rahvastest, kaotavad “lapsikus lootuses” demokraatia niipea, kui presidenti otse valima hakkavad?

Mööngem, et nii esimesele kui ka teisele küsimusele oleks raske jaatavalt vastata. Teisisõnu, need väited ei päde ning pole ülekohtune oodata Vahtrelt ikka päris põhjusi, miks ta presidendi otsevalimiste vastu on.

Seevastu argumente otsevalimise toetuseks võib kuulda Toompeal 30. augustil kell pool üks algaval meeleavaldusel, kuhu nii head kolleegi-ajaloolast Lauri Vahtret kui ka kõiki teisi otsevalimise pelgajaid lahkelt paluda söandan.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused