Jaak Valge: valitsus püüab piirata ka meie endi sõnavabadust, kel agressiooni toetamisega mingit pistmist pole

Arvamus,
- Updated
©UU
Jaak Valge

Riigikogu saadik Jaak Valge kirjutab sotsiaalmeedias viimaste nädalate sündmustest Riigikogus, valitsuses, meedias ja Ukrainas.

“Viimase istungivaba nädala töö Riigikogus möödus valitsuse odavtööjõu sissetoomise kavale vastuseisu tähe all. Isegi senised sisserändereeglid on sedavõrd lõdvad, et on kaasa toonud 1980. aastatega võrreldava massiimmigratsiooni Eestisse. Alustasime laiapõhjalist töötakistust, ning paistab, et obstruktsioon kandis vilja, eelnõu jäi igatahes vähemalt esialgu komisjoni kinni ning eeloleval nädalal kolmandale lugemisele ei tule. Võimalik, et eelnõu polnud vastuvõetav ka Keskerakonnale.

Delfi austas mu viimast ERRis ilmunud artiklit faktikontrolliga, kus leidis ühe väite, mida sai hinnata “nii ja naa”. Nimelt Eesti tööviljakuse osakaalu euroala keskmisest ja võrdlusi teiste riikidega. Olin numbri ja võrdluse toonud demonstreerimaks, et me ei peaks keskenduma odavtööjõu sissetoomisele, vaid uuendustele, ning saaksime justkui paarsada tuhat uut töötajat juurde, kui meie tööviljakus tõuseks euroala keskmisele tasemele. Erinevus Delfi ja minu esitatud andmetega tekkis aga sellest, et mina kasutasin Eurostati 2020. aasta andmeid, mis olid artikli kirjutamise ajal kõige värskemad, Delfi aga 2021. aasta andmeid, mis ei olnud mulle artikli kirjutamise ajal kättesaadavad. Väite sisu see ei muuda. Selgitasin seda ka ühele sõbrale, kes aga mu jämedat eksimust ei andestanud, vaid vastas: “Keeruta-keeruta, populistlikke libauudiseid levitav ekreiidist „teadlane“.”

Täiskogusse on tulemas valitsuse eelnõu, millega agressiooni toetamise keelustamise katte all püütakse laiendada ka viha(vaenu)kõne mõistet. See tähendab, piirata ka meie endi sõnavabadust, kel meil agressiooni toetamisega mingit pistmist pole. Eelmisel korral püüti vihakõne mõistet laiendada meediateenuste seaduse muutmisega, aga obstruktsiooni abil saavutasime kompromissi ja sõnavabaduse piiramine jäi ära. Loomulikult on ka see eelnõu või vähemalt eelnõu vihakõne laiendamise osad meile täiesti vastuvõtmatud. See on jälle väga põhimõtteline vastasseis ning kui valitsus ei tagane, järgneb taas obstruktsioon. Agressiooni toetamise ohjeldamiseks saame kasutada aga olemasolevaid võimalusi. Kui sõjapropagandat teevad isikud, kes elavad Eestis, aga pole Eesti kodanikud, võime kasutada välismaalaste seaduse sätteid, mis lubavad nende viisa või elamisloa kehtetuks tunnistada.

Värskes St Andrewsi ülikooli uuringus analüüsitakse Venemaa kallaletungi mõju Ukraina elanikkonna tulevikule. Tehakse rida rahvastikuprognoose. Tulemused on ehmatavad – Ukraina demograafiline olukord oli juba enne sõda väga halb, aga kui sõda venib pikale ja Ukrainast põgeneb 5 miljonit inimest, kellest Ukrainasse pöördub tagasi vaid 10%, väheneb Ukraina rahvaarv 2040. aastaks kuni 33%, tööealine elanikkond kuni 36% ja laste arv kuni 56%. Loomulikult peaksime kasutama kõiki võimalusi Venemaa survestamiseks, et Venemaa lõpetaks agressiooni. Sõjajärgset aega silmas pidades peaksime arvestama kahte asjaolu: Ukraina peab saama piisavat finantsabi riigi majanduslikuks taastamiseks ning sündimust kasvatava perepoliitika läbiviimiseks ja teiseks tuleb tagada, et võimalikult paljud põgenikud pöörduksid sõja järel Ukrainasse tagasi.”

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused