Jaak Valge: viha õhutamise kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust, Eestis pole kunagi olnud vajadust selle teemaga tegeleda

Arvamus,
- Updated
©UU
Jaak Valge

Kolmapäeval toimus Riigikogus vastuolulise meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine, mille järel võeti see seadus ka tulemusega poolt 73, vastu 1 ja erapooletuid 2 vastu. EKRE saadik Jaak Valge valgustas oma kõnes poliitiliste kompromisside tagamaid, mille tulemusena see eelnõu seaduseks sai.

“Head kolleegid. Me ei kahtle, et Eesti nn peavoolumeedia, eriti Ekspres Grupp on poliitiliselt kallutatud. Tasakaalu puudumises pole kahtlust, nagu MTÜ Meedia Uurimise Keskus eelmisel aastal ka selgelt statistilise analüüsi alusel tõestas. Olgu era- või erakonnameediaga kuidas on, eks erameedial on õigus oma vaatepunktile, aga ma julgen arvata, et tasakaalutu on ka meie rahvusringhääling. Aga küllap me seda näeme, kuna rahvusringhääling ise teeb sellekohase uuringu ja loodetavasti on üks uuring tulemas ka kõrvalt.

Nüüd küsime, kas see peaks justkui tähendama, et just EKRE peaks poliittehnilisel põhjusel olema kõigi meedia ja eelkõige avalik-õigusliku meedia kontrollimise või suukorvistamise poolt? Vastus on ei, seda põhimõttelisel kaalutlusel, nimelt kaitseme me sõnavabadust. Ka teie sõnavabadust, sotsiaaldemokraadid.

Vihakõne definitsiooni laiendamine, muutmine ebaselgeks, laiu tõlgendusraame jätvaks mõisteks, nagu see oli eelnõus algselt, ei ole vastuvõetav, kuna süüteo koosseisusid on pädev kehtestama vaid seadusandja. Pealegi pole selleks mingit praktilist vajadust, kuna, nagu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna meediateenuste ekspert teatas, ei ole olnud seni ühtegi küsimust, kus oleks tulnud nö vihakõne temaatikaga tegelda.

Eesti meediateenuste osutajad käituvad tsiviliseeritult. Ei ole olnud juhtumit, kus oleks olnud vaja rakendada vastavaid seaduse nõudeid, mis on olemas juba aastast 1994. Niisiis ütlen mina omalt poolt, et kui me vihakõne mõistet laiendaksime, siis tähendaks see, et me justkui kehtestaksime uusi süütegusid ja seda sõnavabaduse arvelt.

Autoritaarežiimide puhul piiratakse sõnavabadust otse – ajakirjanduses eel, või järeltsensuuriga. Aga poolautoritaarsetes riikides piisab ka sellest, kui tekitada hirm tagajärgede ees, et takistada inimestel ja ajakirjanikel oma mõtete väljendamise õigust kasutada. Sõnavabadust saab piirata ka nõude kaudu olla poliitkorrektne.

Vihakõne mõiste laiendamine tähendabki just hirmu tekitamist tagajärgede eest. Toonitan siinkohal veel üle, et viha õhutamise kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust. Nõukogude riik püüdis seda kontseptsiooni sisse suruda juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, et nullida ära sõnavabaduse põhimõte, aga siis, Stalini ajal see ei õnnestunud. 1966. aastal aga, kui võimul oli Brežnev, õnnestus see sisse suruda ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti. Sõnavabaduse piiramine vihakõne alusel polnud mõeldud vähemuste vabastamiseks, nagu väidavad paljud kaasaja inimõiguslased, vaid demokraatide ohjeldamiseks.

Niisiis oli see säte meile vastuvõtmatu. Meie kohus, kes me oleme pool sajandit kogenud Nõukogude totalitaarvõimu, on ka teistele Euroopa rahvastele teadvustada sõnavabaduse piiramise meetodeid ja tagajärgi ning ma loodan, et meie ametnikud, kes võibolla Euroopa Komisjonis meie otsuseid kaitsma peavad, teevad seda ka pädevalt.

Lõpuks peatuksin meie parlamendi töömeetodil. On tõesti hea, et selle eelnõuga saavutasime kompromissi. Aga see pole hea, et see kompromiss tuli ainult obstruktsiooni survel. See ei ole parlamentarismile omane, hea parlamentaarne käitumine tähendab läbirääkimisi, ning kui läbirääkimistel tulemuseni ei jõuta, siis äärmise vahendina obstruktsiooni. Aga koalitsioon esitab järjest eelnõusid, millest on teada, et EKRE nendega nõus olla ei saa, ent sellest hoolimata läbi ei räägita.

Lisaks meenutan, et valitsuskoalitsioon matab eelnõusid komisjonidesse, mis tähendab ju samuti obstruktsiooni ehk parlamendi töö takistamist. Valitsuskoalitsioon on nii ehk nii jõupositsioonil ja see on eriti vastuvõtmatu, kui takistatakse isegi arutelu, millega kaugeneme parlamentarismist veelgi. Aga käesoleva eelnõu puhul me hääletame poolt.”

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused