Jüri Toomepuu: Afganistan, Bideni käpardliku välispoliitika magnum opus

Arvamus,
©Scanpix
President, kelle enamik algatusi võinuks olemata olla.

“Bideni Afganistani katastroof. Afganistani pealinna Kabuli USA saatkonnas langetati USA lipp pühapäeval, 15. augustil. See märkis USA kohaloleku lõppu Afganistanis, pärast 20 aastast sõda, mis läks ameeriklastele ja Ameerika liitlastele maksma rohkem kui 10 000 inimelu, palju enam invaliidistunuid ja umbes triljon, st 1 000 miljardit dollarit.

Bideni Afganistani katastroof muutis üleöö Talibani, äärmusliku islamiterroristide organisatsiooni, üheks maailma kõige paremini varustatud ja relvastatud sõjaväeks. Talibanile langes saagiks mitmete miljardite dollarite väärtuses moodsat varustust ja relvi. Noid, mida nad endale vajalikuks ei pea, saavad nad müüa hea hinnaga teistele USA ja vaba maailma vaenlastele.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Sõja eesmärk

Sõja esialgne eesmärk, hävitada Afganistanis asuvad Al Qaeda terroristid, oli õigustatud.  11. septembril, 2001. aastal, sooritasid Al Qaeda terroristid USAs neli enesetapurünnakut, milles hukkus peaaegu 3000 inimest. Kaks kaaperdatud reisilennukit lennutati New Yorgis asuva Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse, kolmas lennuk tabas Pentagoni ja neljas lennuk kukkus alla Pennsylvania osariigis.

Et vältida uusi USA vastu suunatud terroristide rünnakuid, käivitas president George W. Bush  terrorismi vastu võitlused Afganistanis ja Iraagis. Esialgne eesmärk hävitada Al Qaeda saavutati, olulisi terroristide rünnakuid USA vastu pole toimunud. Hiljem, kui Obama saamatuse tagajärjel tõusis Iraagis võimule ISISe kalifaat, hävitati ka see president Trumpi juhtimisel.

Eesmärk laieneb, kasu kasvab

Esialgsest eesmärgist arenes kahjuks välja USA nn neocon (uuskonservatiivid) poliitikute survel näiliselt lõputu ja tohutu kulukas sõda. Nende poliitikute südamed võisid olla õiges kohas – nad soovisid eksportida toredat ameerika kaubamärgiga demokraatiat ja vabadust kõikjale, ka drastiliselt erinevasse ja võõrasse kultuuriruumi, kus sellise toreduse jaoks nõudlust ei ole.

Nende mõistus kahjuks õiges kohas ei ole. Võib ka arvata, et suur hulk nn süvariigi tegelasi, kellele sõjad märkimisväärset kasu ja tunnustust toovad, toetasid neocon poliitikuid. Nende hulka võib arvata relvatööstureid ja kõrgemaid sõjaväelasi, neid samu sõjalis-tööstuskompleksi tegelasi, kelle suureneva võimu eest hoiatas ameeriklasi oma ametist lahkumise puhul president Dwight D Eisenhower. Relvade tootjad on teeninud Afganistani sõda käigus hoides suuri varandusi.

Paraku vajavad ka elukutselised sõjaväelased karjääriredelil tõusmiseks sõda. 1915. aasta West Pointi, USA sõjaväeakadeemia klass tootis juhid Teise maailmasõja jaoks. 164 lõpetajast said 59 kindraliteks – rohkem kui üheski varasemas klassis akadeemia ajaloos. Kahele omistati eriti erakordne viietärni auaste. Kahest sai neljatärnikindral, seitse said kolm tärni, 48 said kaks või ühe. Kindral Dwight D. Eisenhower sai ka Ameerika Ühendriikide presidendiks.

Bideni tore, kuid totter optimism

Ainult kuu aega enne Talibani võidukäiku, 8. juulil, vastas president Biden oma pressikonverentsil küsimusele, kas Talibani võit on vältimatu: “Ei, see pole nii.” Alles veidi rohkem kui kuu aega tagasi kinnitas president Biden, et USA lahkumine riigist toimub “turvaliselt ja korrektselt.”

Biden väitis ka, et Kabulis mingit  alandavat kapitulatsiooni ei tule, mis sarnaneks Saigoni 1975. aasta langusele Lõuna-Vietnamis, kus ameeriklased põgenesid USA saatkonna katuselt helikopteritega.

Strateegilised väärotsused

Fakt on see, et kui Biden teatas, et ta eemaldab Afganistanist USA 2 500 mehe suuruse sõjaväekontingendi 31. augustiks ja samas lõpetas õhujõudude, logistika ja luure toetuse Afganistani armeele, siis hülgas ta lisaks Afganistani valitsusele ka kõik teised NATO liitlased, kes aitasid Afganistanis terroriste vaos hoida, seehulgas ka eestlased.

USA oli Afganistani armeed õpetanud toetuma USA õhujõudude, logistilisele ja luure toetusele. Enamikule afgaanlastele tähendasid Bideni otsused, et Ameerika on tunnistanud kaotust ja annab märku, et pole mõtet enam võidelda. See oli laastav šokk Afganistani vägede moraalile.  Järgnes „hästi varustatud“, aga ilmselt mitte eriti lahinguvalmis sõjaväe kokku varisemine.

Üks anonüümseks jääda tahtev Afganistani ajakirjanik, kes ennast nüüd peidab, kirjeldas Kabulist saadetud sõnumis hirmu, mida ta tunneb ja oma kibedat pettumust läänest: „Me ei osanud kunagi arvata, et meid võidakse nii halvasti reeta USA poolt… Oli palju lubadusi, palju kinnitusi. Palju räägiti väärtustest, palju räägiti edusammudest, õigustest, naiste õigustest, vabadusest, demokraatiast. See kõik osutus tühjuseks.“ See oli tõenäoliselt ta elu viimane sõnum.

Häbistav, aga kasulik  õppetund

Bideni Afganistani katastroofist on vähemalt niipalju kasu, et see teeb selgeks kõikidele USA liitlastele, olgu see Puna-Hiina rünnakut kartev Taivan, Lõuna Korea või USA NATO liitlased, kaasaarvatud Eesti, et Bideni USA ei ole usaldusväärne liitlane. Ükski arukas inimene ei saa Bideni lubadusi ja kinnitusi tõsiselt võtta.

Endine USA kaitseminister Robert Gates, kes oli hästi kursis Joe Bideni välispoliitilise tegevusega, kui too oli senaator ja asepresident, avaldas arvamust, et Biden pole kunagi teinud ühtegi õiget välispoliitilist otsust. Presidendi ametis on ta jäänud truuks oma võhiklusele ja lisanud sellele ka usaldusväärtusetuse.

Meeleheitlik päästeoperatsioon

Et katastroofi leevendada, pidi Biden saatma Kabuli lennuväljale 6 000 lahinguvalmis sõdurit, paar nädalat varem välja käsutatud 2 500 asemel, et lennuvälja saaks veel kasutada USA diplomaatide, lepingute alusel töötavate USA tsiviilisikute ja USA sõjaväge teeninud Afganistani tõlkide päästmiseks. Mingil arusaamatul põhjusel loovutas ta Talibanile kõige paremini kaitstud ja kõige turvalisema USA lennuväe jaoks ehitatud Bagrami lennubaasi.

Paljusid pole enam võimalik päästa. Nad on kas juba hukatud või peidavad ennast Talibani kontrolli all asuval territooriumil. Seal on arvestuslikult rohkem kui 15 000 ameeriklast ja palju rohkem afgaane, kes püüavad oma elu päästa USAsse põgenemisega. Lennuväli on ümber piiratud. Talibani sõdurid kontrollivad liiklust ja jalakäijaid Kabuli tänavatel.

Viimane turvahoiatus USA saatkonnast Kabulis oli: “Anname USA kodanikele korralduse varjuda. USA saatkond Afganistanis on viivitamatult peatanud konsulaartegevuse. Ärge tulge praegu saatkonda ega lennujaama.”

Taliban on välja kuulutanud amnestia, kutsudes üles endiseid Afganistani riigiametnikke kaastööd tegema. Seda ilmselt lootuses, et mõni eriti kergeusklik naiivik teeb Talibanile oma kinni püüdmise kergemaks.

Bideni käpardlik sisepoliitika. Piirikatastroof

Bideni sisepoliitika on sarnane ta välispoliitikale. Ta käpardliku sisepoliitika katastroofi magnum opus on piiramatu, seadusi eirav immigrantide vool üle USA-Mehhiko piiri.

Pärast seda, kui Biden tühistas oma esimestel ametipäevadel kõik seadustega kehtestatud ja president Trumpi poolt sätestatud piirikaitse meetmed, ergutas see äärmuslik otsus migrante paljudest riikidest nii hulgaliselt USA piiri ületama, et pole enam mõtet rääkida ebaseaduslike piiriületajate tabamisest.

Selle aasta jaanuarist juulini sisenes USAsse ebaseaduslikult üle 1,1 miljoni inimese, keda piirivalve töötles. Need arvud ei hõlma hinnanguliselt 30 000-50 000 inimest iga kuu jooksul, kellest me midagi ei tea, sest nad hiilivad piirivalvest mööda. Keegi ei tea, kui palju nende hulgas on uimastite levitajaid või islamiterroriste.

Piirivalveametnike töö seisab nüüd pelgalt selles, et nad otsivad ebaseaduslikult üle piiri ületajatele majutus- ja toitlustuskohti ning saadavad nood, kaasaarvatud Wuhani viirusesse nakatanud, nii kiiresti kui võimalik, laiali üle USA. USA sisejulgeolekuministeeriumi hiljutine aruanne väidab, et üle 20 protsendi ebaseaduslikest saatjata alaealist ja 18 protsenti pereüksustest, kes hiljuti ületasid USA-Mehhiko piiri, on nakatunud.

Enne 2019. aasta demokraatlikku presidendi debatti Miamis avaldas Biden arvamusartikli, milles ta süüdistas president Trumpi endise presidendi Barack Obama “mõistliku strateegia” asendamises “vaenulikkuse ja sütitava retoorikaga” ning lubas selle asemel uut poliitikat, “mis peegeldab meie Ameerika väärtusi.“

Näib, et Bideni „Ameerika väärtused“ hõlmavad immigratsiooni seaduste eiramist ja piiramatut ebaseaduslike immigrantide, fentanüüli- ja  inimkaubitsejate toetamist ning terroristide ja Wuhani viiruse kandjate sissevoolu.

Biden ilmselt meelitab USAsse ebaseaduslike immigrante kaalutlustel, et uued sisserändajad hääletavad tulevikus tema ja demokraatide poolt. Eelmise aasta presidendivalimistel suutsid demokraadid, kasutades ettekäändeks Wuhani pandeemiat, muuta valimisreegleid mitmetes nn kaalukeele osariikides, et võimaldada nende pooldajatel hääleõigust kontrollimata hääletada.

Ebaseaduslike immigrantide sissevoolu toetavad ka suurtööstused ja põllumajanduskontsernid, sest odav tööjõud aitab nende kasumit tõsta.

Fetanüül

Fentanüül on sünteetiline opiaat, mille mõjuvõime on 80-100 korda tugevam kui morfiinil. Seda valmistatakse valu vaigistamiseks. Puna-Hiina valmistab seda eesmärgil teenida raha Hiina kommunistlikule parteile ja mürgitada ning tappa ameeriklasi.

Aastal 2019 suri rohkem kui 37 000 ameeriklast fetanüülimürgitusse. See on umbes viis korda rohkem kui hukkus ameerika sõdureid Iraagi ja Afganistani sõdades. Aastal 2020 muutus olukord palju halvemaks  – fetanüüli tagajärjel suri USAs 93 000 inimest.

Majandus ja inflatsioon

Traditsiooniliselt on USA, maailma kõige võimsama majandusega riigi, eelarveid ja suuremaid kulutusi arvestatud miljardites dollarites. Bideni ajastul on vaja arvestusi teha triljonites.

President Trumpi valitsuse lõpupäevil oli Wuhani viirusest kahjustatud majandus kiirel, V-kujulisel tõusuteel. Sellele vaatamata surus Biden kongressist läbi, ilma ühegi vabariiklase toetuseta, 1,9 triljoni dollari suuruse nn koroonaviiruse abieelnõu, mida ta nimetas “Ameerika päästeplaani seaduseks.“

Nüüd on ta lisamas 1, 2 triljoni suurust infrastruktuuri kava, mis on läbinud senati, sest seda oli nõus toetama ka  osa vabariiklasi, ja selle järele 3, 5 triljoni suuruse “iniminfrastruktuuri” eelnõu, ta partei vasem-äärmusliku tiiva rõõmuks. See hõlmab kliimamuutuste rahastamist, suuremaid kulutusi sotsiaalprogrammidele ja potentsiaalset alalise elukoha või kodakondsuse andmist miljonitele ebaseaduslikele sisserändajatele.

Nende tohutute kulutuste tarbeks nobedalt tööle pandud raha trükkimise masinad on vallandanud, nagu võis arvata, kiiresti tõusva inflatsiooni. Bideni lootus, et otsesed toetused suurele hulgale inimestel aitavad tema ja demokraatide populaarsust tõsta, ei näi realiseeruvat. Tarbijahinna indeks, mis katab tavainimeste tavapäraseid kulutusi, on tõusnud 7 protsenti. Enamik inimesi saavad ka aru, et Bideni poolt tekitatud tohutut riigivõla koormust peavad peale nende kandma ka nende lapsed ja lapselapsed.

Bideni Ameerika-vaenulik energiapoliitika

President Trump saavutas USAle esimene kord 75 aasta jooksul sõltumatuse imporditud fossiilkütustest. Bideni energiapoliitika seevastu seob kahjuliku USA sisepoliitika Ameerika-vaenuliku välispoliitikaga.  Niipea kui ta võimule tõusis, asus ta lammutama USA energiasõltumatust. Esimesel ametipäeval peatas ta olulise Keystone’i torujuhtme ehitamise. Nüüd on ta pidanud paluma araabia naftariikidelt tootmise suurendamist, et pidurda kiiret bensiinihinna tõusu USAs.

Trumpi poolt sätestatud takistused Putini Nord Stream maagaasijuhtme valmistamiseks ta eemaldas. See suurendab Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist ja Putini võimet kasutada seda  poliitilise trumbina. Kuigi suurem osa Euroopast on torujuhtmele vastu, toetavad selle lõpuleviimist Saksamaa, Austria ja  Holland, kellel pole vaja otsest Venemaa agressiooni karta.

Kuritegevus

Vägivaldne kuritegevus on samuti hoogustumas Bideni väärsammude tõttu. Biden ja ta partei on toetanud Mustade Elud Loevad liikumise rüüstajaid, põletajaid ja tapjaid. Nad on suutnud drastiliselt kärpida politseiametite eelarveid ja hävitada toetuse politseile.

Tagajärjeks on drastiline tõus kuritegevuses, linnades ja osariikides, kus on võimul demokraadid. USA Kriminaalõiguse nõukogu (Council on Criminal Justice) hiljutine  aruanne teatab, et USA suurlinnades on 2020. aastal mõrvade arv 30% suurem kui eelmisel aastal ja 2021. aasta esimesel poolel 16%  suurem kui aastal 2020.

Kuigi ainult umbes 14 protsenti USA elanikkonnast on mustanahalised, sooritavad nad 52,6 protsenti mõrvadest ja 54,5 protsenti röövimistest.

Huvitav on see, et valdav enamik nendest veretöödest on omavahelised arveteõiendamised. Suurelt osalt on mustade poolt mõrvatud samuti mustad.

Järeldused ja lootused

On selge, et ameeriklased ei saa endale kaua  lubada Bideni ja ta partei Ameerikat kahjustavat välispoliitikat ja sotsialismisuunalist, majanduslikult laastavat ja inimelusid ohustavat sisepoliitilist tegevuskava. On küsitav, kas USA suudab Bideni ametiaega üle elada, et selle lõpus USA jõukus, tugevus ja õiglus jälle taastada.

Näib tõenäoline, et järgmise aasta valimistel võidavad vabariiklased tagasi kontrolli niihästi saadikutekojas kui ka senatis. Demokraatide poolt läbi surutud seaduste tühistamist ja arukate seaduste kehtestamist saaks aga Biden sama tõenäoliselt vetoga peatada.

On tõstatud võimalus president Biden ametist eemalda põhiseaduse  25. muudatuse alusel, mis lubab president ametist vallandada, kui too pole võimeline „täitma oma volitusi ja kohustusi“.  See vaevalt õnnestuks ja sel juhul saaks presidendiks asepresident Kamala Harris, kes on suutnud oma lühikese ametiaja jooksul tõestada, et ka tema pole võimeline presidendiametit pidama.

Jääme lootma, et aastaks 2024, kui toimub uue presidendi valimine, on Ameerikat veel võimalik taastada ja et uueks presidendiks valitakse arukas ja võimekas vabariiklane.“

Jüri Toomepuu

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused