Jüri Toomepuu: Bideni valesammude rägastik

Arvamus,
- Updated
Biden ja Harris. (Foto: Scanpix)

Täitmata lubadused. Pärast seda kui Joe Biden USA presidendiks vannutati, on ta hakkama saanud paljuga, mis teeb halba Ameerika Ühendriikide ja ameeriklaste majandusele, tervishoiule ning julgeolekule. Näib, et Bideni peamine motivatsioon on hävitada kõik Trumpi nelja aasta jooksul saavutatud edusammud.

Oma valimiskampaanias lubas Biden ühendada ameeriklased ja arvestada ka nendega, kes tema poolt ei hääletanud, mis on paljude arvates valijate enamus. Ta lubas muuta USA majanduse paremaks, lõpetada kiiresti Wuhani viiruse levi, järgides ekspertide nõuandeid, vaktsineerida esimese 100 päeva jooksul 100 miljonit inimest ja avada koolid. Näib, et neid lubadusi ta ei suuda täita.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ta on aga täitnud või täitmas lubadusi, millel võivad olla kurvad tagajärjed.

Kahjustavad lubadused, mis on täidetud

Nafta torujuhe ja energia tootmine. Esimesel ametipäeval lõpetas ta Keystone-nimelise nafta torujuhtme ehituse, mille tagajärjel kaotasid oma töökoha otseselt 11 000 oskustöölist ja kaudselt paljud teised, kelle sissetulek olenes ehitustöölistest. Lepingu tühistamisega lõi ta ka mõruda suhte Kanadaga, USA tähtsa kaubanduspartneriga.

President Trumpi üks tähtsamaid saavutusi oli USA sõltuvuse lõpetamine araabia ja teiste nafta tootjate riikidest. Ta saavutas USA energia sõltumatuse regulatsioonide tühistamisega, mis piirasid nafta ja maagaasi tootmist. Biden on need piiranguid taastanud. Bensiini hind USA tanklates tõusis paari nädalaga umbes 35 protsenti ja paljud energia vallas töötajad on töölt vallandatud.

Pariisi kliimalepe. Biden ühines jälle ka Pariisi kliimaleppega, mille Trump oli lõpetanud, sest majanduslikku kahju tekitavad piirangud oleks kehtinud peamiselt USAle. Hiinale ja teistele lepinguosalistele lühiajalisi piiranguid ei kehtestatud.

Sellegipoolest  vähendas USA Trumpi valitsusajal süsinikdioksiidi heitkoguseid rohkem kui ükski teine riik maailmas.

Riigikaitse kahjustamine. Biden peatas Donald Trumpi algatatud protsessi umbes 12 000 sõduri Saksamaalt äraviimiseks. President Trumpi riigikaitse programmi oluline eesmärk oli aidata NATO liitlastel kaitsta endid Vene agressiooni vastu. Ta sai aru, et kaitsepoliitika, mis keskendus Saksamaa kaitsmisele, pole enam asjakohane ja hakkas tugevdama Venemaale otseselt vastamisi seisvate riikide, nagu Poola, Rumeenia, Eesti, Läti ja Leedu kaitset. Uue spetsiaalse programmi – Balti julgeolekualgatuse (Baltic Security Initiative) raames eraldas USA 169 miljonit dollarit abi Balti riikidele.

USA ja Venemaa vaheline relvakontrolli leping New Start (Uus Algus) oli lõppemas ja president Trump ei kavatsenud seda pikendada  põhjusel, et Venemaa lepet ei täitnud. USAl pole mõtet allkirjastada lepet, mis kehtib ainult USAle. Putin tahtis muidugi seda lepingut uuendada ja Biden seda ka tegi, ilma et oleks midagi vastutasuks nõudnud.

Ebaseaduslike immigrantide sissevool. Wuhani viiruse tõttu on kõik riigid drastiliselt piiranud rahvusvahelist rännet. Üks ekstraordinaarne erand on Joe Bideni Ameerika Mehhiko piiri ületamine. Üle selle piiri siseneb USAsse kümneid tuhandeid ebaseaduslikke immigrante, kelle tervist ei kontrollita ja kes võivad viirust levitada üle kogu Ameerika.

Joe Biden peatas presidendi käskkirjaga, nn täidesaatva korraldusega, USA piiriaia ehituse ja kõik muud president Trumpi poolt kehtestatud reeglid, mis tõhusalt piirasid ebaseaduslikku sisserännet. Ta  taastas ka Obama-aegse nn kinni püüdmise-vabastamise poliitika. See lubab ebaseaduslikud piiriületajad peale seda, kui nad on piirikaitsjate poolt arreteeritud, valve alt lahti lasta ja minna, kuhu nad iganes soovivad.

Teave, et Biden avab piiri, jõudis lõuna-ameeriklaste ja nn muulade kõrvu, kes teenivad raha inimeste smugeldamisega, juba enne valimisi. Suured karavanid hakkasid juba siis USA piiri suunas liikuma ja nüüd on käivitunud massiline ebaseaduslike sissevool.

Kuigi üks Texase osariigis asuv föderaalkohtunik on peatanud Joe Bideni täidesaatvat korraldust nüüd juba kaks korda, ei suuda see olukorda enam parandada.

USA mustad ja latiinod, kelle toetuseks demokraatide valitsused on kehtestanud laiaulatuslikke abistamise programme, hääletavad suures enamuses demokraatide poolt. Demokraatide ja president Bideni kummalise immigratsiooni poliitika eesmärk on ilmselt muuta USA poliitiline maastik. Kui neil õnnestub Texase osariigi valijate enamuse muuta demokraatideks,  oleks neid tulevikus äärmiselt raske võimult kukutada.

Ebaseaduslikku sisserännet pooldavad ka paljud  töösturid, sest odav tööjõud kasvatab kasumit.

Ministrite valik. President Bideni ministrite valik põhineb nn identsuse poliitikal, mis keskendub rohkem inimeste  rassile, soole, seksuaalsele eelistusele ja muudele sellistele omadustele kui võimekusele ja oskusele ametikohuseid täita. Biden  kasutab „identsuse poliitikat“ mitmesuguste vähemusgruppide toetuse võitmiseks. See algas asepresidendi valimisega, kes on niihästi mustanahaline, aasia päritoluga kui ka naine. Transpordiministriks valis ta homoseksuaalse, mehega abielus oleva Pete Buttigiegi, kes oli varem mitte just eriti edukas linnapea.

Kaitseministriks määras ta erukindrali Lloyd Austini, näib, et peamiselt põhjusel, et Austin on mustanahaline.

Austini varasem teenistus seab ta kompetentsuse kahtluse alla. Kui ta oli vastutav ISISe terroristide vastase võitluse eest, üritas ta senatis selgitada, et see kulgeb hästi. Tollane senaator McCain väitis, et „Austini selgitused erinevad drastiliselt reaalsusest.“

Ta plaan treenida ja varustada 3000 ISISe vastast võitlejat läks maksma pool miljardit dollarit ja ainult 52 „võitlejat“ suudeti treenida, st iga „võitleja“ treenimine läks maksma umbes 10 miljonit dollarit. Nende arvel võitsid ainult terroristid.

Kui Austin oli Keskväejuhatuse (Central Command) ülem, tekitas ühe „vilepuhuja“ kaebus laiaulatusliku uuringu Austini alluvuses oleva luure organisatsiooni poolt sooritatud pettustest.

Kui ta teenis 3. diviisi ülemuse abina Bagdadi vallutamis ajal, siis annetati talle Hõbe Tähe Medal. Käskkirjas, millega medal annetatakse, peab olema kirjeldus kangelasteost, mille alusel medal annetati. Austini Hõbe Tähe Medal käskkirjas see puudus.

Ametist lahkunu ametist tagandamine

See kummaline protsess toimus muidugi kongressis, aga Joe Bideni huvides. USA põhiseadus sätestab, et kui president või mõni muu kõrge riigi ametnik sooritab raske kuriteo, võib saadikutekoda talle ametist tagandamiseks süüdistuse esitada ja senat võib ta kahe kolmandiku häälteenamusega süüdi mõista, ta ametist kõrvalda ja võtta talt õiguse uuesti ametisse astuda.

Varem üritasid seda demokraadid teha põhjusel, et president Trump oma sõbralikus  kõnes uuele Ukraina presidendile mainis korruptiivse Ukraina energiafirma Burisma uurimist. Burisma  maksis Joe Bideni pojale Hunterile mingil põhjusel ülihead palka mitte millegi eest. See tagandamise katse oli osa president Trumpi kahjustamise programmist, millega demokraadid alustasid juba enne, kui Trump oli presidendiks vannutatud. Trumpi polnud muidugi võimalik sellise alusetu süüdistuse põhjal süüdi mõista.

Kuigi põhiseadus sätestab, et ametist tagandada saab ainult ametis olevat, esitati uus süüdistus ilmselt lootuses, et see väldib Trumpi võimaluse aastal 2024 uuesti kandideerida ja valituks osutuda. Kuna ametist tagandamise protsess ja selle reeglid võivad olla just sellised, mida saadikute enamus soovib, olenemata põhiseaduse sättest, käivitati protsess, kuigi Trump oli ametist lahkunud.

Põhjuseks esitati fakt, et president Trump kutsus Washingtonis kokku koosoleku, et protesteerida kongressi poolt 6. jaanuaril presidendivalimise kinnitamist, kuigi oli tuvastatud laiaulatuslikke valimispettusi. Oma kõnes kutsus president Trump üles oma toetajaid võitlema.

Demonstratsiooni käigus tekkis märul, mis, nagu on selgunud, oli grupi äärmuslaste poolt juba varem kavandatud. Nad lõhkusid uksi ja aknaid, et tungida kongressi hoonetesse. Viis inimest sai vigastada, kaks surmavalt. Ühe naissoost kaitseväe veterani tappis politsei ja üks politsei sai ajakirjanduse andmetele surma, kui protestija teda tuletõrje kanistriga lõi. On tuvastatud, et ajakirjanduses avaldatu ei vasta tõele, aga tõtt pole senini millegipärast avaldatud.

Saadikutekoda süüdistas president Trumpi riigikukutamise katses, tsiteerides ta üleskutset võitluseks. Senatis peetaval kohtuprotsessil esitasid Trumpi kaitsjad sadade kaupa prominentsete demokraatide sõnavõtte, kus nad kutsusid üles oma pooldajaid võitlema, paljudel juhtudel vägivalda kasutama. Näiteks lubas Joe Biden president Trumpi peksta ja asepresident Kamala Harris koguni  väitis, et kui ta juhtub Trumpiga ühes liftis olema, siis Trump eluga ei pääse. Demokraadid muidugi teadsid juba enne, kui nad tagandamise protsessi alustasid, et pole kõige vähematki võimalust president Trumpi süüdi mõista.

Tulevik tuleb – mõnele sünge, mõnele helge

On põhjust karta, et Joe Bideni vasempoolne administratsioon jätkab ja kiirendab USAs sotsialismi juurutamist, massilist ebaseadusliku odava tööjõu sisserännet, tööhõive- ja majanduse langust ja, mis veelgi halvem, sõnavabaduse ja ausa valimissüsteemi drastilist piiramist.

Bideni presidendi kampaania käigus mängis tähtsat rolli demokraate soosiv vasempoolne  peavoolumeedia, mis tegutses häbenematult Bideni propaganda agentuurina. Uuringud tuvastasid, et peavoolu meedia poolt avaldatud „uudised“ olid rohkem kui 90 protsenti Trumpi vaenulikud ja Bidenit toetavad.

Informatsiooni ja interneti hiiglased, Twitter, Facebook ja Google, mitte ainult ei pakkunud ühekülgset toetust Bidenile, nad isegi otseselt tsenseerisid Bidenile ja demokraatidele kahjulikke uudiseid, nagu näiteks Bidenite pere korruptiivsed äritehingud Hiinas ja teistes riikides. Samas  pasundasid nad Trumpi halvustavaid teateid.

Järgnes president Donald Trumpi Twitteri konto sulgemine ja jätkuv parempoolsete ning konservatiivsete vaadetega inimeste tsenseerimine. Konservatiivsele sotsiaalvõrgustikule Parler näiteks lõpetas Amazon majutusteenuse pakkumise. Amazoni ja Washington Post ajalehe omanik Jeff Bezos on tõusnud maailma rikkamaks inimeseks, sest Wuhani viirus ja  paljude kohalike äride hävitamine eelmise suve märatsemiste käigus sundis paljusid Amazoni internetiäri kasutama.

Väidetavaid laiulatuslikke valimispettusi pole ikka veel põhjalikult uuritud ega tõde tuvastatud.

Sünge tulevikuga USAle kaasneb paratamatult sünge tulevik vabale maailmale ja Eestile.

Näib, et Hiina kommunistliku partei miljonite dollarilised investeeringud Bideni pere kompromiteerimiseks tasuvad endid miljonite kordselt. Hiinale koidab helge tulevik, sest tõenäoliselt suudab Hiina eluaegseks diktaatoriks pühitsetu Xi Jinping saavutada Bideni valitsemise ajal oma eesmärgi muuta Hiina USA asemel maailma mõjuvõimsamaks riigiks.

Jüri Toomepuu

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused