Jüri Toomepuu: laiaulatuslik valimispettus USA-s?

Arvamus,
Naised Trumpi poolt!

Põhjused kahtlusteks. Selle aasta valimistel sai president Trump 67,87 miljonit häält, umbes 3 miljonit rohkem kui aastal 2016, kui ta valimised võitis. Väidetavalt sai Biden 71,38 miljonit, mis on rohkem kui ükski presidendikandidaat on kunagi varem saavutanud.

Bideni valimistulemusi on raske uskuda kasvõi põhjusel, et president Trumpi esinemisi tulid vaatama/kuulama kümned tuhanded juubeldavad inimesed, aga Bidenit ainult tosinad või sajad, kes enamasti ei tulnud isegi oma autodest välja. On vaevalt usutav, et demokraadid, kes ei vaevunud Bideni kõnesid tulla kuulama, läksid temale ennenägematult hulgaliselt hääletama, või hääletasid posti teel, mida pea kõik osariigid seekord Wuhani viiruse tõttu lahkelt lubasid.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Rasmusseni küsitlusfirma leidis (https://www.bizpacreview.com/2020/11/21), et peaaegu pooled nendest kes olid tõenäoliselt hääletajad, avaldasid arvamust, et valimiste võit oli president Trumpilt varastatud. Huvitav on see, et ka 30 protsenti demokraatidest arvab sama.

Vabariiklastest, kes usuvad et valimised ei olnud ausad ja vabad, arvavad 78 protsenti, et posti teel saadetud häältega sooritati laiaulatuslikku pettust ja 72 protsenti arvavad, et pettusi sooritati ka häälte lugemisel.

On kummaline, et Biden sai palju rohkem hääli kui Obama aastal 2016 nn kaalukeele osariikides, aga tublisti vähem osariikides, kus pettused poleks selle aasta tulemusi muutnud.

USAs on paljude presidendi valimiste ennustajaks olnud 17 valda (counties) mitmetest osariikidest. Need ilmselt esindavad hästi kogu USA valijaskonda. Kandidaat kes nende enamuse võidab, on traditsiooniliselt võitnud ka presidenditooli. Seekord võitis president Trump nendest  16.

Sellele, et vabariiklased said rohkem hääli kui demokraadid, osutab ka fakt, et saadikutekojas, kus on 435 hääleõiguslikku liiget, said nad tublisti kärpida demokraatide enamust ja see, et nad võitsid enamuse, lisaks nende poolt varem kontrollitutele, veel kolme osariigi kongressis.

Niihästi osariikide kui ka USA riigikohtutes on presidendi advokaadid ja teised vabariiklased vaidlustanud nn kaalukeele osariikide valimistulemisi. Nad on esitanud sadade kaupa vande all antud ütlusi valimiste võltsimise tunnistajatelt ja statistilist analüüsi, mis seda tulemused kahtluse alla.

USA valimiste ajajoon ja süsteem

Joe Biden tituleerib ennast kõikjal „presidendiks valituks“ ja seda muidugi teeb ka ta partei liikmeskond ja USA rõhuvalt vasempoolne meedia, aga valitud Biden veel ei ole. On ka võimalik, et võitjaks jääb president Trump.

USA valimiste süsteem on kehtestatud põhiseaduse 12. ja 14. muudatusega, selle alusel tehtud USA ja osariikide seadustega ja ka parteide reeglitega. Valijameeste kolleegiumis, mille USA riigiisad kehtestasid, et presidendi valimisi ei domineeriks suured rahvarohked osariigid, on vaja 270 häält, et valituks osutuda. USA on ühendriigid, mitte ühendriik. Kui USA valijad annavad oma hääle valimisnimekirjas oleva presidendikandidaadi poolt, hääletavad nad tõeliselt valijamehele, kes on lubanud omakorda valijameeste kolleegiumis tolle kandidaadi poolt hääletada.

Osariigid, enamasti kuberneri allkirjaga, kinnitavad valijameeste nimekirja valimistulemuste alusel. Seadus näeb ette, et kui 8. detsembriks pole suudetud valimistulemusi vaidlustada ja kas häälte kontrollimise või kohtute kaudu ümber lükata, siis loetakse valimistulemused lõplikuks.

Valjameeste kolleegium hääletab 14. detsembril. Kui üks kandidaatidest saab vähemalt 270 häält, siis võib teda lugeda presidendiks valituks. Kolleegium saadab  hääletustulemused 6. jaanuariks kongressile.  Kongress kuulutab ametlikult välja presidendiks valitu.  Kuupäevad olenevad nädalapäevast, seetõttu võivad need teistel valimisaastatel olla erinevad.

Presidendi valimine saadikutekojas

Kui enne 8. detsembrit on häälte uuesti üle lugemine või kohtuvaidlused suutnud muuta või tühistada küllalt paljude osariikide tulemused, on võimalik, et kumbki kandidaat ei saa vajalikku 270 valijameeste häält. Sel juhul valivad presidendi saadikutekoja parteide esindajad.

Igal saadikul on üks hääl oma osariigi esindajate hulgas ja saadik, kes saab enamuse hääli, hääletab saadikutekoja presidendi valimistel oma osariigi nimel. Osariik, kes varem kinnitas oma hääled Bidenile, võib valida Trumpi, kui selle osariigi  saadikute koja esinduses on rohkem vabariiklasi. Praegu on selline olukord enamiku osariikide saadikute hulgas. See tähendaks, et kui president valitakse saadikutekojas, tuleks võitjaks president Trump.

Perspektiivid

Presidendi valimine saadikutekojas on USAs võrdlemisi haruldane. Viimati valis saadikutekoda presidendi kakssada aastat tagasi, aastal 1824.

On kindlasti põhjust  kahtlustada, et korruptiivse suli Joe Bideni pooldajad sooritasid laiaulatuslikku valimispettust. On tuvastatud, et suur hulk surnuid hääletasid ja samuti, et sokutati kohale pakkide viisi hääletussedeleid, et ei kontrollitud hääletajate allkirju ja palju muud kahtlast. Pole aga kindel, et on võimalik kohtutele esitada küllalt tõendid, et valimistulemusi muuta või tühistada.

Petised on  küllalt kavalad. Osa pettusi on ehk võimalik paljastada, aga suuremat osa arvatavasti mitte. Seega on Bideni presidendiks saamine tõenäoline.

Mina igal juhul hellitan ikka veel lootust, et õigus ja ausus võidab.”

Jüri Toomepuu

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused