19.07.2023
Miinid
Ukraina kannatas vasturünnaku esimeste nädalate jooksul raskeid kaotusi, umbes 20 protsenti saadetud relvastusest muutus kasutamiskõlbmatuks, kirjutab Jüri Toomepuu oma Facebooki seinal.
Ründajal ongi tavaliselt suuremad kaotused kui kaitsjal – kaitsjale pakuvad varju kaevikud ja laskepesad. Ründajale, kui ta kasutab tanke ja soomustatud lahingumasinaid, pakuvad varju masinate terasplaadid, aga tänapäeva tankitõrjerelvad ja miinid saavad ka nendest jagu.
Ründaja peab panema ka rohkem sõdureid ohtu. Maavõitluse 3-1 aforism põhineb uuringutel, mis leiavad, et ründajal peab edu saavutamiseks olema kolm korda suurem vägi kui kaitsjal.
Viis nädalat pärast vasturünnaku algust, mis isegi Ukraina väejuhtide sõnul on aeglustunud, selgitavad intervjuud komandöride ja rindel võitlevate sõduritega, et aeglase edasimineku on põhjustanud miinid.
Ukraina ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi, vastates Washington Post ajakirjaniku küsimusele lahingu käigust, ütles: “Ei saa enam midagi teha ainult mõne tankiga. Miiniväli on liiga sügav ja varem või hiljem see peatab tankid ja soomusmasinad ja siis hävitatakse need kontsentreeritud tulega.”
Ligi kolmandik USA poolt Ukrainasse saadetud Bradley soomukitest on muutunud kasutamiskõlbmatuks. Need on õnneks küllalt tugevad, et säästa sees olevaid sõdureid suurematest vigastustest, aga miinivälju pole nad suutelised ületama.
Washingtonis asuv Institute for the Study War oma 4. juuli avaldatud hinnangus teatas, et Ukraina üksused jätavad maha lääneliitlaste annetatud lahingutanke ja jalaväe lahingumasinaid ning liiguvad edasi, jalgsi, seetõttu aeglaselt.
Miinid ja nende tõrje
Miinid on kaua olnud Venemaa sõjapidamise põhielement, mida kasutati laialdaselt Afganistanis ja Tšetšeenias ning Ukraina alates aastast 2014. Lõuna-Ukrainasse paigutatud miiniväljad on suured ja keerulised.
Alates sissetungi puhkemisest 2022. aasta veebruaris on Venemaa saastanud surmavate miiniväljadega võib-olla rohkem kui 30 protsenti Ukrainast. Mõnede ekspertide sõnul on Ukrainas enam kui 65 000 ruutmiili täis lõhkemata lahingumoona, mis moodustab suurima miinide kasutuselevõtu pärast Teist maailmasõda.
New Yorgis asuv Human Rights Watch (Inimõiguste valvur) organisatsioon on teatanud, et Venemaa on paigutanud Harkivisse, Kiievisse, Donetskisse ja Sumõsse vähemalt seitset tüüpi jalaväemiine.
Ukraina riiklik hädaabiteenistus teatas eelmisel kuul, et ainuüksi Harkivi piirkonnas on miinid vigastatud vähemalt 121 tsiviilisikut. See arv ilmselt jätkab kasvu. Moskva on käimasolevas konfliktis ainus osapool, kes on kasutanud isikuvastaseid miine.
Ukrainlased on üritanud miiniväljadesse teid rajada, aga nende sõnul on nad saanud vähem kui 15 protsenti demineerimis- ja insenerivarustusest, mida nad olid enne vasturünnakut palunud.
Peamine demineerimise vahend on neil M58 Mine Clearing Line Charge (miinipuhastusliini laeng). See heidab laengu miiniväljale, et need õhkida. M58 süsteem koosneb haagisest, kanderaketikomplektist, laskekomplektist, liinilaengust ja 5-tollisest raketist. Plahvatamisel annab see 8 meetri laiuse ja 100 meetri pikkuse sõiduraja.
Oht on olemas ka pärast teede puhastamist. Vene väed tulistavad sageli rakette, mis hajutavad puhastatud ala kohal väikeseid, raskesti märgatavaid rohelisi plastikust nn leht miine.
Miinid on haavade peamise põhjusena ületanud suurtükiväe. Leht miinide šrapnell on nähtamatu arstidele, kes kasutavad fragmentide leidmiseks ja eemaldamiseks metallidetektoreid.
Iidsed relvad
Miinid on maailma vanemad ikka veel kasutusel olevad relvad. Plahvatavaid maamiine kasutasid 1277. aastal Hiina Songi dünastia väejuhid mongolite rünnaku vastu, kes piirasid linna Lõuna-Hiinas.
Kaasaegseid lõhkeainetega maamiine kasutati laialdaselt esimest korda maailma ajaloos Ameerika kodusõjas. Inspireerituna lihtsatest plahvatusohtlikest lõkspüünistest, töötas kindral Gabriel Rains välja maamiini, et kaitsta arvukama Konföderatsiooni armee positsioone Yorktowni lahingus 1862. aastal.
Kuigi I maailmasõjas kasutati improviseeritud maamiine maetud suurtükimürskude kujul, eriti sakslaste poolt Prantsuse ja Briti tankide vastu, muutus maamiin oluliseks alles II maailmasõjas.
Miinid ei tea millal sõda lõppeb
Ameerika Korea sõjaveteranide seas on levinud lugu Ameerika sõdurist kes nägi sõja ajal küla kitsal riisipõldude vahelisel teel kõndimas Korea külameest oma naisega. Korea on teadagi patriarhaalne ühiskond, seetõttu näis loomulik, et mees kõndis alati ees ja naine paar sammu taga. Pärast sõda läks ta oma kunagist sõjatandrit külastama ja pani tähele, et teerajal astus naine ees ja mees paar sammu taga. Kui ta kiitis meest, et too on aru saanud, et tänapäeval on naised võrdõiguslikud, vastas külamees: „Miinid.“
Maamiinide kasutamine on vastuoluline, kuna need võivad jääda ohtlikuks palju aastaid pärast konflikti lõppu, kahjustades tsiviilelanikke ja majandust.
Seitsekümmend kaheksa riiki on saastunud maamiinidega ja igal aastal saab surma 15 000–20 000 inimest, suurelt osalt lapsed. Umbes sama arv saab vigastada.
Kõige rohkem on ohvreid olnud Egiptuses, Angolas, Iraanis; Afganistanis, Iraagis, Hiinas, Kambodžas, Mosambiigis, Bosnias, Horvaatias ja Somaalias.
Ilmselgelt on lõhkemata lahingumoon Ukrainas sõjajärgse riigi jaoks äärmiselt ohtlik.
Miinide keelustamise leping
Rahvusvaheliste maamiinide keelustamise kampaaniate tagajärjel sõlmiti aastal 1997 nende kasutamise, ladustamise, tootmise ja edasiandmise keelustamise leping Ottawas. Praeguseks on lepingule alla kirjutanud üle 150 riigi, kuid nende hulka ei kuulu Venemaa, Hiina ega Ameerika Ühendriigid.
Kuidas edasi?
Ukraina väed näivad keskenduvat asümmeetrilise ohvrite gradiendi loomisele. Ukraina püüab oma sõdurite elusid säästa territooriumi aeglasema vabastamise hinnaga aga samas kahurväe, rakettide ja droonide rünnakutega ammendada vene sõjaväe üksuste isikkoosseisu, varustust ja laskemoona.
Endine USA armee staabiülema asetäitja kindral Jack Keane, Institute for the Study of War (Sõjauurimise instituut) esimees on avaldanud arvamist, et see on õige taktika, aga ta arvab ka, et USA ei ole andnud “piisavalt relvi”, et aidata Ukrainal “otsustavalt võita”.
Intervjuus Sky Newsi saatejuhile Andrew Boltile 12. juulil väitis Keane: “Kui tundub, et asjad ei pruugi minna Ukrainale soodsalt, siis toetajad ainult suurendavad Ukraina võimekust niipalju, et Ukraina ei kaotaks.”
Ukraina on siiski kindlalt võiduteel. Iga mööduva päevaga muutuvad Ukraina väed võimsamaks ja okupantide väed nõrgemaks. Kui saabub rohkem lubatud miinitõrje varustust hakkab vasturünnak tõenäoliselt kiirenema. On ka võimalik, et Putin võib jääda kaotajaks oma sõjaväe juhtkonna hävitamise võitluses. Sel juhul saabuks võit Ukrainale kiiresti.
Soovitan Ukrainlastel võtta hästi palju sõjavange. Neid võiks lubada pärast sõda koju minna alles siis kui nad on Ukraina miinidest puhastanud.
Jüri Toomepuu