Kai Rimmel: riigieelarves tuleb näha pikema perioodi otsuseid

Arvamus,
Kai Rimmel

Reformierakonna juht Kaja Kallas muretseb:“ Valitsus kulutab nagu poleks homset. Kulude kokkuhoid on kavandatud alles peale järgmisi valimisi ametisse astuva valitsuse mureks“. (Eesti Päevaleht 30.09.2020). Sama retoorika on ka sotside juhil Indrek Saarel. “Siinkohal tuleks keskenduda kahele teemale: mida konstruktiivset on opositsioonil seoses järgmise aasta riigieelarvega välja pakkuda ja mis iseloomustab valitsuse koostatud riigieelarvet,” kirjutab riigikogu liige Kai Rimmel (EKRE).

Kaja Kallas küsib: “Kas me pärandame järgmistele põlvedele kasvava võlakoorma ja kõrged maksud või paindliku ja innovaatilise majanduse ning efektiivse riigi?“

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Jääb arusaamatuks, millest selline mure. Kõigil on teada, et Eesti maksukoormus on Euroopa üks väiksemaid ja tänane valitsus on tegelenud hoopiski maksude alandamisega (näiteks alkoholi ja diislikütuse aktsiisid) ja pigem jätkab seda poliitikat ka edaspidi. Opositsioonijuhi ülaltoodud seisukohast kumab läbi hoopis teine mure – nimelt see, et valitsus teeb halbu pikaajalisi rahakulutusi, mis tuleb tulevastel põlvedel kinni maksta ja selleks on vaja maksutõuse. Kaja Kallas toob ülal märgitud artiklis välja ka ettepanekud, mis peaksid riigieelarve prioriteetides kajastuma. Need on kokkuvõtlikult järgmised: teadus peab jõudma majandusse, tõhustada tuleb tervishoiu-ja sotsiaalvaldkonna IT-lahendusi, e-teenustega teeme riigi kokkuhoidlikumaks, digitaliseerime teenindus-ja turismisektorit,  ettevõtlust ja ühendusi, tõstame majanduse roheinnovatsiooni ja konkurentsivõimet. Kliimapoliitika on meie ettevõtete konkurentsivõime küsimus. Ida-Virumaa vajab uut majandusmudelit. Kõik.

Püüan lühidalt vastata. Kõigepealt lühiajalistest meetmetest eesmärgil pehmendada kriisi mõju. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKP-st ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st. Struktuurne puudujääk seejuures tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju pehmendada. On otsustatud järgnevatel aastatel puudujääki vähendada ja liikuda tasakaalu poole. KREDEX-i, MES-i ja EAS kaudu suunatakse ettevõtluse toetamisse 2 miljardit eurot, analüüsitakse nende baasil Riikliku Arengupanga  (investeerimispanga) loomist.

Eesti panustab digivõimekuse suurendamiseks lõppeva ja uue Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid 232,3 miljonit eurot. Baaskulude kõrval lisandub sinna järgmisel aastal 2014-2020 EL fondidest nutika taristu arendamiseks 26,3 miljonit eurot. Uue perioodi ELi toetustest suunatakse IT-investeeringutesse mitmeaastase ELi eelarve perioodi lõpuni kokku 206 miljonit eurot. Järgmisel aastal hoiame kokku riigiasutuste majandamiskuludelt 10 miljonit eurot ehk 1,7 protsenti majandamiskuludest. Kokku hoitud raha suuname IT-arendustesse, mis aitavad hoida Eesti e-riiki tasemel ja pakkuda senisest paremaid e-teenuseid.

Teaduse ja arenduse täiendavaks rahastamiseks valitsussektori eelarvest on eraldanud 2021. aastaks 56 miljonit eurot. Sellega jõuab rahastamine 1 protsendini SKP-st ehk 280 miljonile eurole. Valitsus näeb riigieelarvet koostades nii lühiajalisi kui pikaajalisi protsesse, mis majandust mõjutavad. Lühiajaliste hulka saame loodetavasti juba järgmisel aastal liigitada COVID-19 mõju. Pikaajalised, sageli kuni 10 aastat ja rohkemgi on aga enamik riigi investeerimisotsuseid, eelkõige taristu ja energeetika valdkondades.

Seega tuleb valitsuse poolt äsja esitatud 2021.a. riigieelarve projekti vaadelda kui antud aasta toimetuleku riiklikku kava, kuid sama tähtis on seal näha ka pikema perioodi otsuseid. Just siin erineb tänase valitsuse majanduspoliitika kardinaalselt sellest, mida viidi ellu Reformierakonna juhtimisel. Taristuehituses on ette võetud nii Tallinn-Tartu kui Tallinn-Pärnu (Via Baltica) maanteede ehitamine 4-realisteks, raudteede rekonstrueerimine kiirusele 160 k/t kui ka Saaremaa püsiühendus. Seoses rohepöördega toimus valitsuse initsiatiivil kokkulepete alustamine Kaitseministeeriumiga, et võimaldada tuuleenergeetika takistusteta arendamist Ida-Virumaal, sinna ostetakse täiendav radar maksumusega 40 miljonit eurot.

25. oktoobril 2019.a. asutati  Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel vesiniku töörühm, mille eesmärk on vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia rakendamine. Järgmisel aastal alustatakse vesinikutehnoloogia pilootprojektidega 5 miljoni euro mahus. Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu planeerib Valitsus lähiaastail toetada kokku 30 miljoni euroga. Tähelepanuväärsed on ka lisainvesteeringud kortermajade energiatõhususe tõstmisse, toetused elektriautode ostjatele. Valitsuse laual on jätkuvalt palju Eestit edasiviivaid ideid ja lahendusi, sh. PPP projektide ettevalmistamine, aga ka näiteks Tallinna uue haigla rajamine maksumusega ca. 500 miljonit eurot.

Kaja Kallas muretseb asjata.

Kai Rimmel, Riigikogu liige (EKRE)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused