Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kai Rimmel: Sutter ja Veskimägi tuleb lahti lasta

11.03.2022
Kai Rimmel
© UU

Me ei suuda muuta üleöö CO2 kaubanduse või elektribörsi reegleid, kuid ametnike ja riigi energiafirmade juhtide hoolimatule laristamisele saab kriipsu viivitamatult peale tõmmata.

Vajame valitsust, mis suudaks lõpuks ometi sõnastada Eesti energiapoliitika ja panna see maksma nii, et valitsemise endale kaaperdanud ametnikud ning asjamehed hakkaksid sõna kuulama.
Energia varustuskindlus on meile eluliselt tähtis. Erinevalt näiteks aafriklastest vajame talve üle elamiseks täiendavat soojust ja valgust, mis sõltub monopoolsest taristust. Praegune elektribörs ei ole vaba turg ja jääb taskukohase energia varustuskindluse tagamisel jänni. Sellest aru saamiseks pole vaja doktorikraadi ega teaduslikku uuringut, piisab talupoja tarkusest.

Kui mitmes järjestikune peaminister ei suuda juhtida valitsust, siis ametnikud ja riigifirmade juhid langetavad neile endile sobivaid otsuseid. Demokraatia ja ettevõtlusvabaduse sildi all kehtestatakse asjameeste diktatuur ja hiiglaslik arve esitatakse lihtsale maksumaksjale.

Sutter ja Veskimägi

Energiakriisis kannatanud inimeste arvete osalise kompenseerimise otsus oli hädavajalik, kuid tuli vaevaliselt. Toetuste jagamine muutub aga kasutuks rahakülviks, kui valitsus jätkab ebamääraste otsustega palistatud energiapoliitikat.

Riigi aktsiaseltsid Eesti Energia ja Elering kulutavad rohkem kui aasta rahva raha üksteise vastu kohtus käimisele, sest ei suuda kokku leppida Tootsi tuulepargi rajamises. Eesti Energia juht Hando Sutter ja Eleringi juht Taavi Veskimägi ignoreerivad juba kuude kaupa oma haldusala ministrite nõudmist lõpetada raha põletamine kohtuvaidlustes ja hakata lõpuks tuuleparke ehitama.

Eestis pole rohepöördega kaasas käimiseks piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi rajatud, kuid need kaks meest saavad karistamatult oma uhkust kohtumajas taga ajada. Sutter ja Veskimägi pole taluperemehed Andres ja Pearu, vaid riigi sulased, kes tuleks raiskamise ja hoolimatuse pärast mihklipäeva ootamata lahti lasta.

Tuuleparkide rajamise vastu võitles kuni viimase ajani samuti kaitseministeerium, raisates ligi 10 aastat, et asuda planeerima energiajulgeolekuga kokku sobivaid luureradareid.

Keskkonnaamet võitleb taastuvenergia vastu

Samal ajal, kui Eestis ootab ligi 2000 päikeseparki hinnanguliselt kolme aasta pikkuses järjekorras Eesti Energia tütarfirma Eleringi võrguga liitumist, taotleb keskkonnaamet olulise hüdroelektrijaama lammutamist Linnamäel. Seda hoolimata faktist, et eelmine valitsus, mida juhtis Jüri Ratas, juba langetas põhimõttelise otsuse, et lõhekaladele kudemistingimuste avardamine, mida taotleb Keskkonnaamet, ei kaalu üle elektri tootmise vajadust Jägala jõel, kuid selgesõnalist ja ühemõttelist otsust ei järgnenud. Seetõttu saab Linnamäe hüdroelektrijaam elektri tootmist jätkata üksnes tänu kohtule, kes mitu aastat järjest on andnud esialgse õiguskaitse korras keskkonnaametile korralduse elektrijaamale vee erikasutusloa väljastamiseks.

Peaminister Kaja Kallas lükkab selget otsust nüüd omakorda määramatusse kaugusesse.
Keskkonnaamet seadis Jägala kaitsekorralduskavas ebarealistlikud kaitse-eesmärgid, mis otsesõnu suunavad kultuurimälestist lõhkuma, järve likvideerima ja elektrijaama seiskama.

Meenutame, et Linnamäe pais on mälestisena riikliku kaitse all, selle ümber kehtib kaitsevöönd ning mälestise rikkumine ja hävitamine on keelatud nii Muinsuskaitseseaduse kui Karistusseadustikuga.
Loodusdirektiiv ja Veeseadus nõuavad kaladele läbipääsu tagamist, kuid võimaldavad kaaluka põhjuse olemasolul erandit. Üksnes Linnamäe paisjärve kaldad oma elupaigaks valinud kogu Euroopas kaitsealused haruldased nahkhiired kaaluvad üles Keskkonnaameti taotletava laastamistöö. Paisust allavoolu pakub Jägala jõgi juba praegu lõhelistele nii head elukeskkonda, et erinevalt teistest lõhejõgedest lubatakse seal püüda kudemise ajal.

Kehtivas õiguses puudub erandi võimalus mälestise lõhkumiseks. Arvata Linnamäe pais mälestiste hulgast välja selleks, et luua näiline õiguslik võimalus seda lõhkuda, on õigusriigis mõeldamatu.
Riigikogu Linnamäe hüdroelektrijaama toetusrühm ei sea kahtluse alla vajadust kaitsta lõhelisi. Kuid me oleme veendunud, et Euroopa Liidu poolt ette nähtud kui ka siseriiklikult seatud eesmärgini, saavutada Eesti jõgedel 75% lõhede taastootmise potentsiaalist, saab jõuda Linnamäe paisu hävitamata.

Sarnaselt Tootsi tuulepargile vaidleb riik Linnamäel iseendaga. Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet jäävad oma väga selgelt väljendatud seisukohale, et mälestisena kaitse all olev pais, paisjärv ning hüdroelektrijaam moodustavad ühtse tervikväärtuse ning paisu lõhkumiseks luba ei anta. Paarkümmend Eesti organisatsiooni ja ametkonda teatasid Keskkonnaametile, et toetavad Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve säilimist.

Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja paisjärve puhul on tegemist nii Jõelähtme kogukonna kui ka turistide jaoks väärtusliku objektiga, mis panustab energiajulgeolekusse, varustades elektriga ligi 2000 majapidamist. Seetõttu ei anna Jõelähtme vald mitte kunagi paisu lammutamiseks vajalikku ehitusluba.

Valitsus peab Linnamäe paisjärve ja elektrijaama saatuse üle otsustades arvestama, et tegemist on roheenergiaga, mida toodetakse Eestis liiga vähe. Otsusega ei tohi enam venitada.

 

Kai Rimmel

Jõelähtme vallavolikogu liige, revisjonikomisjoni liige (EKRE)