Kaja Kallasele: heatahtlik ja rahuarmastav Venemaa julgeolekugarantiina ei tähenda Putinit ega hetkeseisu

Mart Helme ja Kaja Kallas väitlemas.

Eesti kartellipoliitikud on saanud kondi hambusse ja selleks on Mart Helme intervjuu venekeelsele Postimehele.

Reformierakonna vapikaunistus Kaja Kallas ründas Mart Helmet väitega: “Loen suure imestusega, et Mart Helme on venekeelsele Postimehele intervjuud andes kiitnud Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu, et Eesti “julgeoleku garantiiks on on heatahtlik ja rahuarmastav Venemaa. Meenutan Mart Helmele, et Eesti julgeolekugarantiiks on iseseisva kaitsevõime kõrval siiski NATO ja Euroopa Liit, kellega meid seovad ühised väärtused.”

Mart Helme väitis tõepoolest intervjuuus: “Siinkohal nõustun Sergei Lavroviga, kes ütles, et Balti riikide julgeoleku garantiiks on heatahtlik ja rahuarmastav Venemaa.” Paraku ei tähenda see seda, et praegune Venemaa oleks seda – pigem vastupidi, Venemaa on agressor.

Jutt käib hoopis teisest tasandist — kui meie kõrval oleks sõbralik Venemaa (nagu see oli suuresti president Jeltsini ajal), siis oleks see tõeline julgeolekugarantii, sest siis poleks ka vajadust NATO liitlaste järele. Just sellele rõhub nii Mart Helme kui ka mitmed poliitikud enne teda.

Kuni meie kõrval on agressiivne ja hambuni relvastatud Venemaa, pole suurt kasu ka võimsast NATO vihmavarjust – aitab sellest, kui purjus Vene kindral teeb rumaluse, mis vallandab suure sõja, ja siis on eesti rahvale juba ükskõik, mis edasi saab. Mõtlesin ise Võrus kaitseliitlasena õppustel käies võimaliku sõja üle, kus Venemaa annab esimese löögi, meie astume vastu ja peame rinnet kinni, kuni NATO appi jõuab, ja siis annavad liitlased Võru alla jõudnud venelastele hirmsa vastulöögi – aga selle vastastikuse tampimise peale ei jää Võrumaast muud järele kui tühi ja laastatud maa.

Parem kui seda sõda üldse ei puhke, ja selles osas on head naabrid alati paremad, kui kaks vihast ja teineteist heidutavat vastasleeri, kellest ühel võib sõrm päästikul vääratada – ega see Otepääl kaotatud NATO rakett ka ohutu polnud, venelaste radari juures istujad võinuks seda rünnakuna tõlgendada, kui see juhtunuks piirile lähemal.

Kaja Kallas on muidugi mööda pannud sellega, et peab Euroopa Liitu julgeolekugarantiiks. EL on alustanud majandusliiduna, nüüd on tast tehtud ideoloogiline ja poliitiline ühendus, mis on lõhestunud väärtuste pinnal ja kus represseeritakse liikmesriike; sõjaliselt aga on EL nõrk, sest pärast NLiidu lagunemist lasti oma kaitsevõime ülemaailmse rahu ootuses ja USA-le lootes käest, ning seda pole eriti taastada õnnestunud.

“Kui EKRE ütleb, et meil pole tänase Euroopa Liiduga ühist teed, siis Reformierakond ei saa sellega kindlasti nõustuda,” ütleb Kaja Kallas. EKRE-l pole ühist teed Merkeli, Junckeri, Macroni, Verhofstadti ja teiste selliste tegelaste EL-iga, küll aga selle EL-iga, mida esindavad Visegradi riigid, Austria, Itaalia, Bulgaaria ja paljud teised ühendused riigid. Mart Helme ütlebki, et rahvuskonservatiivid on impeeriumi vastu, rahvusriikide liit on ka nende huvides.

Kui jälgida kogu Mart Helme intervjuud venekeelsele Postimehele, siis võib selles näha pigem analüüsi kui Kremli-meelsust. Kui EKRE liider ütleb, et Venemaa on tsivilisatsioon, siis tegelikult see nii ongi — neil on oma mõttelaad, mentaliteet, traditsioonid ja arusaamad, millest Lääne-Euroopa kunagi aru ei saa. Kuni Lääs arvab, et Venemaad saab ümber kasvatada, nõudes talt nn euroopalike väärtuste juurutamist, seni kahepoolsetes suhetes midagi ei muutu, sest nii üritab üks tsivilisatsioon teist, iseseisvat tsivilisatsiooni muuta. Lääne-Euroopas omakorda alistub seesama Lääne tsivilisatsioon islami omale.

Mis aga puutub erinevustesse neis juttudes, mida poliitikud ajavad erinevat keelt kõneleva publiku ees, siis ilmselgelt ei astu ükski poliitik erinevate auditooriumide ette täpselt sama jutuga. Seda pole tehtud enne Mart Helmet ega hakata tegema ka pärast teda. Iseasi on see, et erinevused poleks põhimõttelised ja seda EKRE liidri jutus polnud, kuigi seda püütakse leida. Keskerakonna jutud erikeelse publiku inforuumis on küll kardinaalselt erinevad – aga selleks peaks lugeja hoidma silma peal ka venekeelsetel väljaannetel.

Kommentaarid