13.09.2019
Linnamäe pais
Linnamäe paisjärve ümber toimuv on juba mõnda aega tagasi väljunud terve mõistuse piiridest, leiab Jõelähtme vallavolikogu liige Kalev Tulits.
„Kirjeldan kõigepealt mõningaid fakte, enne kui teha järeldusi. MTÜ Loodushoiu Keskus esitas 2001. aastal ministeeriumile ülevaate EL-I Loodusdirektiivi mage- ja riimvete elupaikadest ning taime ja loomaliikidest Eestis. Koostajad kalateadlased Rein Järvekülg ja Meelis Tambets (koos teistega).
Nimetatud töös on eraldi lõik Jägala jõest. On märgitud, et lõhe looduslik sigimine seiskus Kehra tselluloositehase heitvete toimel juba aastaid tagasi, Linnamäe paisjärve alust ala lõhede paljunemiseks sobivaks ei peetud ja potentsiaalsete sigimisalade pindalat peeti liiga väikseks.
Kokkuvõttes jõudsid teadlased 2001. aastal ühesele järeldusele – Jägala jõgi Natura hoiualaks ei sobi, lõhede kudetingimuste parandamise võimalus on ainult Linnamäe tammist allavoolu jäävate koelmualade puhastamine. 2004. aastal muudeti Jägala jõgi aga sellegipoolest suudmest kuni Jägala joani Natura hoiualaks.
Teadaolevalt ei ole läbi viidud selleks vajalikku Natura hindamist, vähemasti ei ole keegi neid materjale näinud. Pigem on tõenäoline, et Jägala jõgi muudeti hoiualaks vaid Brüsselist suurema raha saamise eesmärgil.
Igatahes Rein Järveküljest ja Meelis Tambetsist said Jägala kui lõhejõe taastamise toetajad ja nende kaasasutatud MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus esitas KIK-ile 2014. aasta alguses projekti “Kalade rändeteede avamine Linnamäe paisu juures” rahastamiseks, kogumaksumusega 2,28 miljonit eurot. Ilmselt on keskkonnahoid kasumlik tegevus, sest MTÜ Loodushoiu Keskus avaliku majandusaasta aruande kohaselt oli neil 2015. aastal kogunenud pangaarvetele üle poole miljoni euro vaba raha.
Mingil põhjusel (palju vaba raha?!) on just MTÜ-l Eesti Loodushoiu Keskus eriline suhe keskkonnaametnikega. Kui 2016.a juunis saabus Keskkonnaministeeriumist e-kiri Jõelähtme valda koos nn Linnamäe paisu lammutamise plaaniga siis oli seal selgelt kirjas, et just MTÜ-ga Eesti Loodushoiu Keskus peab vald sõlmima käsunduslepingu ja just see MTÜ saab seejärel KIK-ist raha Linnamäe paisu lammutamiseks. Kummalise kokkusattumusena vähenes just 2016. aastal MTÜ arvel oleva vaba raha hulk pea poole miljoni euro võrra…
Miks on mõned keskkonnaametnikud nii tulihingelised Linnamäe paisjärve likvideerijad, et ei hooli millestki muust? Ei eesti kultuuripärandist ega kohalikust elukeskkonnast, ei nahkhiirtest ega taastuvenergiast. Kas ametniku silmis terendab soov teenida kannuseid ja saada tasuks mõni veel kõrgema palgaga töökoht Brüsselis? Või jagub MTÜ-desse kogutud eurodest midagi ka ametnikele?!
Küll see kõik ükskord välja tuleb. Aga täna me saame kõik imetleda näitemängu, kus keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas ütlevad, et Linnamäe paisjärv ja HEJ peavad säilima, aga Keskkonnaameti keskastme ametnik ütleb, et ei säili. Sest ametniku arvates tuleb ehitismälestise sisse augud lõigata ja järv veest tühjaks lasta ehk räigelt seadust rikkuda.
Kui Riigikogu 2016.aastal veeseadust muutis ja õiguskantsleri nõudel seadusesse kalapääsude nõude juurde kaalutlusõiguse lisas, olla keskkonnaametnikud parlamendi komisjonis ninakalt öelnud, et te muutke siin seadust kui tahate, me teeme ikka nii nagu tahame?!
Just selliste ametnike isetegevuse vastu tuleb võidelda, kes ei pea seaduses kirjapandut millekski, keda ei huvita ei minister ega Riigikogu ja kelle puhul on alust kahelda liigses seotuses eurorahadest nuumatud MTÜ-dega. Nimetagem neid ametnikke süvariigi esindajateks või mitte, aga normaalse demokraatliku ühiskonna juurde selline ametnike teguviis küll ei käi.
Kuidas saab nii olla, et Keskkonnaameti Põhja regiooni spetsialist vastab Jõelähtme vallale, et ei pikenda vastamise tähtaega ehk sisuliselt ei huvita Keskkonnaametit Jõelähtme valla seisukoht Linnamäe paisjärve küsimuses. Kust saab Keskkonnaameti Põhja regiooni spetsialist julguse öelda kohalikule omavalitsusele, et teie arvamust ei ole vaja? Ministeeriumi asekantslerilt?!
Miks on nii, et kuigi kõik üleriigilised uudistekanalid kõnelevad Linnamäe hüdroelektrijaamast, siis Keskkonnaameti poolt kõneleb jätkuvalt Põhja regiooni juht ehk sisuliselt üleriigilise ameti osakonnajuhataja. Äkki ei olegi Keskkonnaametil peadirektorit? Googeldasin, selgus, et on, Riho Kuppart nimeks.
Väga tahaks teada, mida tema arvab Linnamäe HEJ-i paisust, üldse paisjärvest ja kultuuripärandist ja kaladest, elukeskkonnast ja taastuvenergiast jne? Kas ta kiidab heaks oma alluvate plaanitava seaduserikkumise (KeA Põhja regiooni juht rääkis ERR-i raadiouudistes neljapäeval, 5. septembril, et Linnamäe paisu tuleb augud lõigata)?
Isegi peale seda kui keskkonnaminister Rene Kokk on öelnud, et tema lõhkumist ei toeta?! Päev enne (4. septembril) toimus keskkonnaministri ja kultuuriministri kohtumine, mille järel oli ühine sõnum, et olemasolev olukord Linnamäe paisul peab säilima ning selleks taotletakse valitsuse ühist otsust.
Minu teada ei ole Natura mõeldud vahendiks, millega kohalike inimeste eluolu rikkuda, kolme inimpõlve vältel väljakujunenud elukeskkonda (Linnamäe paisjärv on püsinud aastast 1924) tundmatuseni muuta, rahvuslikku kultuuripärandit hävitada. Natura eesmärgiks on kaitsta loodust terviklikult ja koos inimestega.
Miks on mõnel meie keskkonnaametnikul ainult lõhkumine eesmärgiks, kas kannused innustavad (et saaks asekantsleri kombel rahvusvahelisel konverentsil kiita, et küll me oleme ikka tublid paisulõhkujad?!) või on lõhkumist toimetavatelt sõbralikelt MTÜ-delt midagi tagasi oodata? Mis ajab inimese käituma nii, nagu tal ei oleks enam tervet mõistust. Tavaliselt ajab raha inimesed hulluks. Kas nüüd on mingi muu motivaator?
Kohaliku elanikuna ei ole mul muud valikut kui loota, et need, kes on kutsutud ja seatud, lõpetavad korralageduse ning taastavad selge juhtimisahela keskkonna valdkonnas. Ma loodan, et säilib eesti kultuuripärand ja kohalik elukeskkond, et säilimiseks vajalikud tegevused saavad tehtud lihtsalt ja loogiliselt, mitte ei upu ametnike väljamõeldud bürokraatlikku rägastikku.
Kalad on ka tähtsad, aga esmajoones on tähtsad siiski inimesed, inimeste elukeskkond ja looduskeskkond, vaadata tuleb tervikpilti, mitte keskenduda kaladele ja kultuuripärand ühendab meie inimesi ja ümbritsevat loodust.”