07.07.2022
Tundub, et minevikuvarjud on Eestisse naasmas. Pilt on illustratiivne.
Eile lõi laineid Eesti Ekspressis ilmunud artikkel: Läbiotsimine advokaadibüroos: „Kapo võttis ära kirjavahetuse poliitik Kert Kingoga“.
Pelgalt vaid selle artikli põhjal võib öelda, et prokuratuurile ei kehti Eesti seadused, kui eesmärgiks on süvariigi jaoks ebameeldiva isiku elimineerimine.
Esimene etteheide
Kõigepealt kahtlustatavatest. Harju maakohtu poolt väljastatud läbiotsimismääruse järgi on nii Kingo kui ka advokaat Traat kahtlustatavad ühises kuriteos. Kingot kahtlustatakse riigikogu kuluhüvitistest veidi üle 8000 euro omastamises ametiisikuna, Traati aga sellega seoses dokumendi võltsimises ja võltsingu kasutamises.
Juba esmapilgul tundub asi logisevat iga kandi pealt, sest et nii advokaat Traat kui ka Kert Kingo pole neile esitatud kahtlustusest kuulnudki. Vaatamata sellele, et Kriminaalmenetluse seadustik ütleb sõnaselgelt, et kahtlustatav on isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning talle tuleb selgitada viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Aga nagu öeldud, pole kumbagi üle kuulatud ning seega on prokuratuur oluliselt rikkunud seadusega ettenähtud menetlustoiminguid.
Teine etteheide
Kusjuures vähe sellest. Nagu selgub Eesti Ekspressi artiklist on prokuratuur esitanud Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule läbiotsimisloa saamiseks ka tõele mittevastavat infot ehk siis tegelenud otseselt valetamisega.
Lisaks eelmärgitule on prokuratuur rikkunud veel ka Kriminaalmenetluse seadustikku läbiotsimismääruse taotlemisel, sest tulenevalt Riigikogu liikme staatuse seadusest on Riigikogu liikme Kert Kingo tööalased sõnumid kaitstud immuniteediga ning prokuratuuril on nendega tutvumiseks vajalik Tallinna Ringkonnakohtu esimehe nõusolek.
Seda pole aga tehtud ning seega ei oma Kert Kingo tööalased sõnumid edasises menetluses mitte mingisugust tähtsust sest rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid ehk tõend on kõlbmatu. Samas tekib aga õigustatud küsimus, miks prokuratuur ei läinud ikkagi seaduslikku teed?
Kolmas etteheide
Ilmselgelt paistavad läbi traagelniidid, kus prokuratuur kasutab Eesti Ekspressi Kert Kingo maine kahjustamiseks. Alles see oli, kui Eesti Ekspress sai nahutada selle eest, et kahele nende ajakirjanikule, kes avalikustasid Swedbanki endiste töötajate rahapesukahtlustuse, määrati rahatrahv, kuna nad ei kooskõlastanud oma artiklit prokuratuuriga.
Nüüd aga jätkab Eesti Ekspress oma väljaandes rahumeeli kriminaalmenetlusliku teabe kajastamist. Juba ainuüksi artikli see tsitaat: „Kunsti asemel huvitas läbiotsijaid Traadi e-kirjavahetus oma pikaajalise kliendi, riigikogu liikme Kert Kingoga (EKRE). Kaitsepolitsei tegi neist kirjadest endale koopiad. Samuti salvestati Traadi kirjavahetus veel kolme tema kliendiga, kes on seotud Kingo ja EKREga“.
Kõik see viitab sellele, et Kaitsepolitsei on jaganud Eesti Ekspressiga menetluslikku infot. Ajakirjanikel poleks ka kõige paremal tahtmisel koopiate tegemisest olnud aimu, kui seda poleks neile jõustruktuuride pool ette söödetud.
Neljas etteheide
Antud kriminaalasja uurimist juhib riigiprokurör Vahur Verte, kes aga teatavasti sattus 14. juuni 2022 Riigikohtu otsuse alusel väga tõsise kriitika alla. Riigikohus leidis oma otsuses, et kui tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet, on see kõlbmatu. Riigikohtu kolleegiumi hinnangul ongi põhjust prokuratuurile ette heita viimast. See tähendab, et menetleja rikkus teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust, kindlustamaks süüd kinnitavate tõendite olemasolu.
Möödas pole veel kuu aegagi, kuid prokuratuuri poolt kordub sama muster. Siit aga ka küsimus, kas keegi prokuratuuris võtab ka vastutuse oma ebaseadusliku tegevuse eest või on tegemist struktuuriga, mille vahele võib panna võrdusmärgi Nõukogude Liidu ajast tuntud kurikuulsa organiga KGB?
Kalle Grünthal, Riigikogu saadik