Kalle Grünthal: Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöölepe ilmselgelt toimib

Kalle Grünthal on EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna aseesimees.

EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna aseesimees Kalle Grünthal ütleb oma arvamusloos, et peaminister Jüri Ratase kompromissitu hoidumine nägemast venekeelsetes inimestes võimalikku ohtu riiklikule julgeolekule viitab Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöölepingu jätkuvale tööspüsimisele.

“3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, isa ja poja, Deniss Metsavase ja Pjotr Volini. Kuriteo toimepanemise ajal töötas Metsavas Kaitseväe peastaabis ning oli  viie aasta jooksul suutnud Venemaa sõjaväeluurele edastada olulist informatsiooni Eesti kaitsevõime kohta. Eriti drastiliseks teeb olukorra see, et isegi Deniss Metsavase poolt riigile antud sõdurivanne ja hea integratsiooni musternäidiseks olemine ei taganud inimese lojaalsust Eesti riigile, mis omakorda näitab valitsuse senise integratsioonipoliitika täielikku läbikukkumist.

Sellele järgnenud sõnasõda Riigikogu kolmapäevases valitsuse infotunnis EKRE saadikute Mart ja Martin Helme ning keskerakondliku kuuluvusega peaminister Jüri Ratase vahel näitas selgelt peaministri soovimatust võtta midagi ette täiendava lojaalsuskontrolli teostamise osas salajast teavet valdavate vene rahvusest riigiametnike suhtes. Jüri Ratase sõnul olevat see võimatu, kuna põhiseadus keelab rahvuse alusel diskrimineerimise ehk täiendavat julgeoleku kontrolli ei tohi põhiseaduse raames teostada.

Siinkohal julgeksin peaministrile aga küll vastu vaielda, sest diskrimineerimiskeelul on relatiivne iseloom, s.t. diskrimineerimine on põhjendamata eristamine, kuid põhjus, Eesti riigi julgeoleku näol, on ju ilmselgelt olemas. Pealegi eksisteerib õiguses veel selline mõiste nagu kohustuste kollisioon, mis lahtiseletatult tähendab dilemmat, kus isikul on üks õiguslik kohustus, mida ta suudab täita teise õigusliku kohustuse täitmata jätmise hinnaga. Seda võib nimetada ka õiguslikuks hädaseisundi erijuhuks, mille kohaldamisel tuleb jälgida hädaseisundi üldreeglit, kui ühe tegevusega päästetakse olulisem huvi.

Antud juhul oleksid kaalukausil peaministri arvamus väidetava diskrimineerimise osas ning teiselt poolt riiklik julgeolek. Huvitav, kumb on siis tema arvates tähtsam? Arvan, et kõigil minu sõnades kahtlejatel tasuks lugeda veel Postimehe arvamusküljel ilmunud kolumnisti Andrei Kuzitškini artiklit: “Andrei Kuzitškini nõuanded kaitsepolitseile ja valvsaile kodanikele: kuidas tabada vene spioone.”

Oma arvamusloos kirjutab Kuzitškin otse: „Potensiaalse värbamisobjekti ohutsooni riskigrupis on loomulikult ka kõik endised NSV Liidu jõustruktuuride ja korrakaitseorganite töötajad. Kõigi nende kohta on Venemaa eriteenistustel toimik olemas. Siinkohal on õige koht esitada küsimus: kuhu ometi pööravad pilgu Eesti eriteenistused, kui võtavad endisi KGB või siseministeeriumi töötajaid ametisse kaitsepolitseis või kaitseministeeriumis“.  Muide  Andrei Kuzitškini on rahvuselt venelane.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Olles jälginud Riigikogu infotunnis toimunut ka otsepildis, hakkas mind vaevama mõte, millised võivad ikkagi olla need motiivid, miks keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas nii tulihingeliselt võitleb jõustruktuurides töötavate ametnike lojaalsuskontrolli vastu, kuigi seaduse baasil oleks võimalik seda siiski rakendada.

Arvan, et põhjust pole vaja otsida kaugelt. Selleks on Eesti Keskerakonna ja Putini-meelse Venemaa poliitilise erakonna Ühtne Venemaa vaheline koostööprotokoll, mille ühe punkti kohaselt viivad pooled läbi konsultatsioone ja vahetavad informatsiooni aktuaalsetes küsimustes Eesti ja Venemaa suhetes ning laiemas rahvusvahelises kontekstis. Keskerakond, õigemini selle ladvik, olles seotud nimetatud leppega, teeb muidugi kõik selleks, et nimetatud koostööprotokolli täita, sest vana rooma õiguse kohaselt on lepingud täitmiseks.

Jüri Ratase jutt, et koostööprotokoll on laualt maas ja selle ümber mingit tegevust ei toimu, on jutt vaid ullikeste kõrvadele. Selle asemel, et peaministrina üritada kaitsta ja tugevdada toimiva riigi alussambaid ehk jõustruktuure, käitutakse vastupidiselt. Piltlikult öeldes võib tema tegevust võrrelda töödejuhatajana ehitusplatsil, kus ehitusekspertiis avastab hoonet toetavas sammastikus praod, kuid töödejuhataja keelab selle põhjuste väljaselgitamise ning remondi. Selge on see, et varem või hiljem toimub selles hoones tõsine ehituslik avarii, kui mitte selle terviklik kokkuvarisemine.

Toodud piltliku näite põhjal küsin: kas ka meie peame ootama, kuni toimub riigi kokkuvarisemine või oleks mõistlikum ikkagi selline töödejuhataja objektilt ära saata. Arvan siiski viimast. Hinnates aga Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahelist protokolli ning keskerakondlaste peaministri Jüri Ratase tegevust kogumis, saab teha vaid ühese järelduse.

Keskerakonna liidrite praegune tegevus on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtetega ning sisuliselt Eesti Vabariigi  iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus. Selline tegevus on aga kriminaliseeritud. Eelmärgitu ei puuduta kindlasti Keskerakonna lihtliikmeid, kellest enamuse moodustavad kindlasti väga tublid inimesed, kuid kes on jätnud tähelepanuta, millisele kursil liigub Keskerakonna nime kandev laev.”

Kommentaarid