Kalle Grünthal: lihtne kronoloogia ehk kellele lüüakse hingekella Euroopa protsessides

Kalle Grünthal (paremal) on Järvamaa aktiivne rahvuskonservatiiv.

Riigikogu asendusliige, EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonna aseesimees ja Paide linna eelarvekomisjoni liige Kalle Grünthal võtab tähenduslikult kokku mõned sündmused ja daatumid ning jätab võimaluse arvata, mis hakkab edasi toimuma.

“14. septembril 2003 viiakse Eestis läbi rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumise küsimuses. Positiivse poolena tutvustatakse rahvale ajakirjanduse vahendusel, et Euroopa Liiduga ühinemisel suureneb Eesti riigi julgeolek ja majanduslik stabiilsus ning liidu abiprogrammid tagavad kiirema arengu. Vastutasuks loobub Eesti osaliselt riiklikest õigustest. 1. mail 2004 saab Eestist Euroopa Liidu liige.

13. detsembril 2007 toimub Lissabonis Euroopa Liidu leppe reformimine, eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lepe jõustub 01. detsembril 2009. Jõustumise venimise põhjuseks oli asjaolu, et kui kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid, siis Iirimaal tuli põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsete välislepingute ratifitseerimiseks luba saada rahvahääletuselt. 2008 aasta 12. juunil toimunud referendumil hääletas 53,4% Iirimaa valijatest leppe vastu. Teist korda toimus referendum 2. oktoobril 2009 ja siis kiideti lepe 67% häältega heaks. Eestis Euroopa Liidu reformimise lepingut rahvahääletusele ei pandud, olgugi, et see erines oluliselt esialgsest leppest, millele rahvas nõusoleku andis.

2015. aastal toimuval Bilderbergi grupi kohtumisel, mis paljude arvates kujutab endast ülemaailmset varivalitsust, on paljude võtmeteemadena arutluse all ka Euroopa strateegia ja globaliseerumine. Juba järgmisel aastal New Yorgis toimunud pagulas- ja rändekonverentsil, võtsid selles osalejad vastu deklaratsiooni, mis kujutas endast eellepingut praegu  suurt vaidlust tekitavale ÜRO rändeleppele. Eesti poolt allkirjastasid deklaratsiooni president Toomas Hendrik Ilves ja toonane välisminister Jürgen Ligi.

2018. aastal saab avalikkus ootamatult teada, et Eesti kavatseb liituda  ÜRO globaalse rändeleppega, mida tuntakse  kui Marrakechi rändelepet. Sellele järgnenud debatid ning erinevad arvamused juristide seas, selle üle, kas lepe tekitab Eestile rahvusvahelises mastaabis kohustusi või mitte, ainult süvendasid kahtlust leppe vajalikkuse üle. Leppe pooldajate põhiargumendiks oli asjaolu, et leppega liitumine ei tekita Eestile mingeid kohustusi ei praegu, ega ka tulevikus.

19. detsembril 2019 võtab ÜRO Peaassamblee vastu globaalse ränderaamistiku, mida toetab 152 maailma riigi seas ka Eesti, keda esindab suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson ja kes hääletuse järgselt loeb ette ka Eesti sõnavõtu, lähtudes riigikogu avaldusest. Jürgenson kinnitab avalduses üle ka Eesti seisukoha, et ränderaamistik ei muuda kehtivat tavaõigust.

Samal perioodil suureneb aga protsess, kus Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning föderalist Guy Verhofstadt nõuavad oma kõnedes, et Euroopa föderaliseerimisprotsessi kiirendamiseks peavad iseseisvad Euroopa rahvusriigid oma suveräänsusest loobuma.

05. märtsil 2019 saadab EL Regioonide Komitee Eesti linnadele ja valdadele kirja, teatades, et komitee on loomas võrgustikku „Linnad ja piirkonnad sisserändajate integratsiooni eest“, millega kutsutakse liituma ka kõiki Eesti omavalitsusi. Kirja saab ka Paide linn. Kokkuvõtlikult palutakse kirjas  teatada, kas Paide linnal on huvi võrgustiku vastu ja kas ta pooldab integratsiooni. Kutsele vastamiseks pole vaja anda allkirja. Piisab, kui küsimustik täidetakse ära suvalise isiku poolt ning vajutatakse arvutiklahvile „saada“.  Vastamisega kaasneksid Paide Linnale erinevad kohustused migrantide vastuvõtmisel, sealhulgas ka rahalised kohustused.

21. märts 2019 saab avalikkusele teatavaks, et Brüssel plaanib inkorporeerida vastuolulise ÜRO rändepakti Euroopa Liidu seadustesse. Nimelt teatab Austria välisminister Karin Kneissl, et Austria valitsus ei nõustu Euroopa Komisjoni õigustalituse raportiga, mille kohaselt peaksid ÜRO rändepaktil olema siduvad õiguslikud tagajärjed kõigile EL-i liikmesriikidele ja ka neile, kes leppega ei liitunud.

22. märtsil 2019 toimub mul kohtumine Paide linnapeaga, kes teatab, et tema Paide linna esindajana ei ole liitunud  võrgustikuga „Linnad ja piirkonnad sisserändajate integratsiooni eest“. Küsimusele, kas tal on kavatsus eelmärgitud dokumenti tutvustada ka Paide linna volikogule, kindlat vastust ei järgne. Linnapea võtab selles osas mõtlemisaja.

26. märtsil 2019 võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas, mis toob Aafrika Euroopasse ja kehtestab afrofoobia mõiste.

Möödunud nädalal jõustus suhtlusvõrgustikus Facebook otsus, millega karmistatakse valgete ülemvõimu ja muud laadi rahvusriiklust toetavate postituste jagamise reegleid teenuses ehk  selliste postituste osas kehtestatakse tsensuur.

26. mail 2019 toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Mis saab edasi…”

Kommentaarid